Teema: Poliitika
-
Zelenski teatas esmakordsest kodumaise ballistilise taktikalise raketi FP-7 lahingukasutusest
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas 1. oktoobril sotsiaalmeedia vahendusel, et Ukraina kaitsetööstusettevõtte Fire Point välja töötatud taktikaline ballistiline rakett FP-7 on esimest korda lahingus kasutatud. Postituse juurde lisatud videol on näha raketi starti; president ei täpsustanud sihtmärki, asukohta ega löögi tulemust. The Wall Street Journali teatel tabati okupeeritud alal asunud objekti.
-
Ukraina kaitsedefitsiit 2026. aastal on 27 miljardit dollarit
Ukraina peaministri Serhi Koretski sõnul on riigi 2026. aasta kaitsemaksete defitsiit 27 miljardit dollarit. Umbes 7 miljardit dollarit plaanitakse katta riigisiseste kokkuhoiude ja kulude ümberjaotamisega, ülejäänud 20 miljardit on läbirääkimiste teema rahvusvaheliste partneritega. 20 miljardi saamine on seotud Ukraina võimega pidada aktiivseid lahingutegevusi ka 2027. aasta esimeses kvartalis ning maksta eelnevalt pikamaarelvade tootmise eest.
-
Nelja USA kongressi liikme üleskutse Trumpile: rakendada „Grahami seadust" Venemaa vastu
Nelja USA Esindajatekoja liiget – Marcy Kaptur, Brian Fitzpatrick, Mike Quigley ja Joe Wilson – saatsid president Donald Trumpile kirja, milles kutsusid teda üles mitte leevendama Venemaa vastaseid sanktsioone, vaid rakendama nn Grahami seadust. Kongressi Ukraina tugirühma liikmed reageerisid meediaaruannetele, mille järgi administratsioon kaalub poliitvangide vabastamise vastu sanktsioonide leevendamist ja majandussuhete taastamist Moskvaga.
-
Üle poole Ukraina F-16 hävitajatest on maas: hooldus Belgias võtab kuni 40 nädalat
WSJ-i reportaaži järgi on üle poole Ukraina F-16 hävitajatest Belgias toimuva pikenenud tehnilise hoolduse tõttu välja lennuvõimestatud. Probleemi keskmes on USA kontaktiga Belgia ettevõte Sabena Aerospace Engineering. President Zelenskõi kinnitas Financial Timesile, et ligi pooled Ukraina F-16-d on Euroopas remondis, ja teatas 29. septembril kokkuleppest Belgia kolme F-16 üleandmiseks aasta lõpuks. Ukraina välisministeeriumi pressiesindaja Heorhii Tõhhõi seevastu lükkas üles kujundatud "katastroofiliselt madala" valmisoleku versiooni tagasi. Bloomberg kirjutas 30. septembril, et Ukraina soovib osta kümneid tuhandeid 20 mm mürske F-16-dele reaktiiv-droonide vastu.
-
Drapatyi algatas Ukraina Kindralstaabi ohvitseride personneliuuringu
Ukraina relvajõudude peastaabi ülem Mykhailo Drapatyi algatas Kindralstaabis teenivate ohvitseride personneliuuringu, mille eesmärk on ametis hoida peamiselt need, kellel on alates 2022. aastast praktiline lahingukogemus. 28. septembril kogus Drapatyi isiklikult kokku kõikide struktuuriüksuste juhid ja selgitas oma ootusi. Alates 2. oktoobrist peavad üksuste juhid esitama andmed ohvitseride kohta, kellel alates 2022. aastast puudub lahingukogemus, ning pensioniõiguslikud ohvitserid peavad oma tuleviku üle otsustama.
-
Koretski: Ukraina kaitsesektori eelarvepuudujääk on 27 miljardit dollarit, 20 miljardit oodatakse partneritelt
Ukraina peaministri Serhiy Koretsky sõnul on riigi kaitsesektori eelarvepuudujääk 27 miljardit dollarit, mis on osa veebruaris Ramsteini formaadis esitatud 155-miljardilisest sõjafinantseerimise vajadusest. Ligikaudu 7 miljardit dollarit plaanitakse katta sisemise koonerdamise ja ümberjaotamisega, umbes 20 miljardit dollarit otsitakse rahvusvahelistelt partneritelt. Valitsus kohustus täitma 15. oktoobriks 42 otsust, mis on vajalikud 29,5 miljardi dollari suuruse partnerluseks lubatud abi lahtilukustamiseks.
-
Ukraina valitsus toetas Kiievis Ivan Mazepale monumenti püstitamist
Ukraina ministrite kabinet toetas kultuuriministeeriumi ettepanekut püstitada Kiievisse hetman Ivan Mazepale monument. Plaanitav asukoht on Taras Ševtšenko bulvaril endise Lenini monumendi kohal. Algatuse tegi president Volodymyr Zelenskõi juunis ning selle aluseks on 21. augusti presidendidekreet nr 781.
-
EL pikendas Ukraina-vastaseid sanktsioone 36 kuu võrra, kuid jättis Usmanovi ja Fridmani nimekirjast välja
EL-i Nõukogu pikendas 22. septembril Ukraina suveräänsust õõnestavate isikute vastaseid piiravaid meetmeid 36 kuu võrra – kuni 22. septembrini 2029. Samas otsustas nõukogu eemaldada sanktsioonide loetelust Vene oligarhid Alisher Usmanovi ja Mihhail Fridmani. Otsus järgnes Prantsusmaa survet, mida ajakirjandus seostas Prantsuse kodanike vabastamisega Aserbaidžaanis. Järgmisel päeval, 23. septembril andis Aserbaidžaani president Ilham Alijev armuotsuse, millega vabastas muu hulgas Prantsuse kodaniku Martin Ryani. Ukraina nimetas EL-i otsust "häbiväärseks".
-
Endine Ukraina peaprokurör Kravtšenko registreerus Viinis äriga tegeleva aadressile
Endine Ukraina peaprokurör Ruslan Kravtšenko ja tema abikaasa Oleksandra registreerisid peamise elukoha Austrias Viinis aadressil Jordangasse 7/12, 1010 Wien, mis on ettevõtte CS Corporate Services GmbH kontor, mitte elamu. See selgus ajal, mil Kravtšenko lahkus Ukrainast 14. septembril, ei naasnud ametliku tööreisi lõppedes ning esitas 21. septembril lahkumisavalduse, mille järel ta vabastati ametist. Ukraina ajakirjandus seostab tema lahkumist suure NABU/SAP-i korruptsioonivastase operatsiooniga „Cartago“.
-
Ukraina taastusministeeriumis toimusid läbiotsimised seoses taastamisosakonna juhi altkäemaksukahtlustusega
Ukraina justitsiorganid viisid 23. septembril läbi uurimistoiminguid Taastamise, infrastruktuuri ja transpordi ministeeriumis. Uurimine puudutab taastamispoliitika osakonna direktorit Viktori Steblinenkot, keda kahtlustatakse altkäemaksu võtmises seoses sanktsioonide eemaldamisega ettevõtetelt tema eelmisel töökohal. Ministeerium teatas ametniku ametikohustuste täitmisest kõrvaldamisest ja sisemise auditi algatamisest.
-
Sibiha kritiseeris Ungari peaministrit ning nimetas loobumistus ootamatult konfrontatiivseks
Ukraina välisminister Andrii Sibiha reageeris X-platvormil Ungari peaministri Péter Magyari avaldustele, nimetades neid „põhjendamatult konfliktsetena" ning viidates endise peaministri Viktor Orbáni takistuspoliitikale. Magyar oli varem keeldunud Ukraina algatatud „Karpaatide kaheksa" formaadiga liitumisest ning teatanud, et Ungari ei luba oma territooriumil ehitada naftahoidlaid Ukraina jaoks. Magyar ja Ungari välisminister Anita Orbán vastasid Sibihale samuti X-platvormil.
-
EL pikendas Ukraina vastasteid sanktsioone kolmeks aastaks, kuid jättis Usmanovi ja Fridmani nimekirjast välja
ELi suursaadikud leppisid 22. septembril kokku Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsusega seotud isiklike sanktsioonide pikendamises 36 kuuks ehk kuni 22. septembrini 2029. Tegemist oli esimese korraga, mil režiimi pikendati kolmeks aastaks senise kuue kuu asemel. Osana kompromissi eemaldati nimekirjast Vene oligarhid Ališer Usmanov ja Mihhail Fridman. Läti, kes oli ainus vastu olnud liikmesriik, loobus vetost, kuid jäi hääletamisel erapooletuks ning teatas, et kehtestab mõlemale oma riiklikud sanktsioonid. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ja välisminister Andrii Sibiha kritiseerisid otsust teravalt.
-
Ukraina rünnak jättis Moskva suurima naftatehase seisma
Ukraina kaitsjõudude öösel 20. septembri vastu rünnak Moskvas ja Moskva oblastis tabas Gazpromneft-Moskva naftatehast Kapotnja linnaosas, kus mõlemad peamised toornafta destilleerimisseadmed said tulekahju kannatada ja tehas peatas naftatöötluse. Ukraina peastaap teatas, et Ukraina löögid on kuni 21. septembrini rivist välja löönud üle 45% Venemaa projekteeritud naftatöötlusvõimsusest. ISW hinnangul jätsid Vene võimud õhutõrjesireenid ja SMS-hoiatused õhku lülitamata, eelistades kõrget valimisaktiivsust riigiduuma valimistel.
-
EL ei suutnud kolmapäeval venelaste sanktsioonide pikendamist kokku leppida
ELi alaliste esindajate komitee (Coreper) ei suutnud 21. septembril kokku leppida Ukraina territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust puudutavate individuaalsete sanktsioonide pikendamises, sest Slovakkia ja Prantsusmaa nõudsid oligarhide Alšer Usmanovi ja Mihhail Fridmani kustutamist nimekirjast. Iiri eesistumise kompromiss – sanktsioonide pikendamine 36 kuu võrra vastu nende kahe nimekirjast eemaldamisele – blokeeris Läti, kes ei saanud sellega nõustuda, nagu kinnitas peaminister Andris Kulbergs. Uued läbirääkimised on kavandatud 22. septembrile kell 9.00 Brüsseli aja järgi, enne südaööset tähtaega, mil umbes 3000 isikut ja ettevõtet hõlmav sanktsioonirežiim muidu aegub.
-
Endine peaprokurör Kravtšenko jäi pärast ametist vabastamist välismaale
Endine Ukraina peaprokurör Ruslan Kravtšenko lahkus 13. septembril viiepäevasele tööreisile, mille ta ise väljastas, ning ei naasnud pärast reisi ametlikku lõppu 18. septembril Ukrainasse. 14. septembril teatas ta kahtlustusteatisest NABU direktori ja SASP juhi lähedase isiku vastu, mille OGP tagasi lükkas. President Zelenski kõrvaldas ta 14. septembril ning 15. septembril kinnitas Verhkovna Rada tema ametist vabastamise. 21. septembril esitas Kravtšenko avalduse lahkumiseks prokuratuurist ning täitevpeaprokurör Anton Kovalski allkirjastas tagandamiskäskkirja.
-
Poola kaitseminister: Poola julgeolek sõltub Ukraina õhutõrjevõimest
Poola kaitseminister Władysław Kosiniak-Kamysz ütles 18. septembril parlamendis, et Ukraina toetamine on Poola riiklik huvi, sest ilma Ukraina õhutõrjeta jõuavad Vene droonid Poola territooriumile. Samal päeval viibis peaminister Donald Tusk Ukrainas, kus osales Carpathiani integratsioonialgatusel. Poola teatas ka 50 miljoni euro suurusest uuest sõjaabipaketist, mis sisaldab Patrioti rakette.
-
Ukraina parlament ei koosku 26 päeva jooksul täiskogu istungiteks
Ukraina Verkhovna Rada ei pea 17. septembrist 13. oktoobrini ühtegi täiskogu istungit – kokku 26 päeva. Rahvasaadik Yaroslav Zheleznyak teatas pausist, mida parlamendi pressiteenistus nimetas eksitavaks, kinnitades, et parlament jätkab pidevalt tööd komisjonides, töörühmades ja fraktsioonides.
-
Trump allkirjastas sanktsiooniseaduse, mis kehtestab kuni 100% tariifi Venemaa energiaostjatele
USA president Donald Trump allkirjastas 18. septembril 2026 seaduse, millega kehtestatakse uued sanktsioonid Venemaa ja Iraani vastu. Seadus annab presidendile õiguse kehtestada kuni 100% tariif riikidele, kes on viie suurema Venemaa nafta ja gaasi ostja hulgas või aitavad kaasa energiasanktsioonide vältimisele. Potentsiaalsete sihtmärkide seas nimetatakse Hiinat, Indiat ja Türgit. President Zelenski tänas Trumpi ja USA kongressi seaduse allkirjastamise eest.
-
Ukraina parlament tühistas 18. septembri istungi ja valitsuse küsimuste tunni
Ukraina Verkhovna Rada tühistas ootamatult 18. septembri plenaaristungi ning valitsuse küsimuste tunni. Saabunud saadikud ja ministrid said tühistamisest teada alles parlamendihoones valveametnikult. Opositsiooni saadikud kritiseerisid tühistamist kui enneolematut ja ette teatamata otsust.
-
Pentagon kaalub kuni 40 000 USA sõjaväelase väljaviimist Euroopast
Pentagon kaalub radikaalset plaani viia Euroopast ära lennukeid, laevu, relvi ja kümneid tuhandeid USA sõjaväelasi, teatasid USA ametnikud. Kavas olev kuuekuuline ülevaade USA sõjalisest kohalolust Euroopas esitatakse kaitseminister Pete Hegsethile 18. septembril; lõplik soovitus jõuab presidendini 6. novembril. Ühe allika sõnul võib vähendus ulatuda kuni poole ehk ligi 40 000 sõjaväelaseni, mis oleks suurim USA sõjaväe kärbe Euroopas pärast külma sõja lõppu.