Ukraina Presidendi Kantselei
Ukraina presidendi büroo on keskne täitevvõimu asutus, mis toetab presidendi tegevust. Seda juhib presidendi määratud ülem. Büroo korraldab presidendi asjaajamist, koostab otsuste eelnõusid, teostab poliitikaanalüüsi ning koordineerib riigiasutuste tööd presidendi volituste piires.
-
Selenski ja Trump kohtusid New Yorgis: Ukraina valmis piiratudks tulekahjukokkuleppeks, Moskva lükkas energiarelva keelu tagasi
New Yorgis ÜRO Peaassamblee 81. istungjärgu raames kohtusid 22. septembril 2026 Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja USA president Donald Trump, et arutada võimalusi Vene-Ukraina sõja lõpetamiseks. Zelenski kinnitas Ukraina valmisolekut piiratudks relvarahukokkuleppeks energeetika-, teravilja- ja merenduse valdkonnas tingimusel, et Venemaa teeb sama. USA välisminister Marco Rubio teatas pärast kohtumist Venemaa välisministri Sergei Lavroviga, et mõlemad pooled väljendasid huvi piiratud relvarahu vastu. Samas nimetas Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov läänepoolseid avaldusi energiarelvarahu kohta „täiesti retoorilisteks“ ning ISW hinnangul lükkas Venemaa ettepaneku sisuliselt tagasi. Ühtlasi kutsus Rubio Putini ametlikult detsembris toimuvale G20 tippkohtumisele Miami.
-
Soome toetas agressioonikuriteo eritribunali ja rahvusvahelise hüvituskomisjoni loomist
Soome valitsus kiitis heaks agressioonikuriteo eritribunali ja Ukraina jaoks loodava rahvusvahelise hüvituskomisjoni loomise ning edastas oma ettepanekud Soome parlamendile. Sellega sai Soomest 21. riik, mis ühineb Venemaa agressioonikuriteo eritribunali loomise kokkuleppega.
-
Rubio: Ukraina ja Venemaa vahel ei ole praegu energiarahu ega kokkulepet
USA välisminister Marco Rubio ütles intervjuus, et Ukraina ja Venemaa vahel ei ole praegu kokkulepet energiarahuks, kuid mõlemad pooled on väljendanud huvi piiratud relvarahuks energeetika ja teravilja valdkonnas. Rubio rääkis ka Venemaa välisministri Sergei Lavroviga ÜRO Peaassamblee äärel ning kinnitas, et sõda lõpeb läbirääkimiste, mitte ühe poole sõjalise võiduga.
-
Rubio ja Lavrov kohtuvad New Yorgis ÜRO Peaassambleel
USA riigisekretär Marco Rubio kohtub Venemaa välisministri Sergei Lavroviga kolmapäeval, 23. septembril New Yorgis ÜRO Peaassamblee istungjärgu raames. Kohtumine järgneb Volodymyr Zelenski ja Donald Trumpi eelmisepäevasele kohtumisele, kus Zelenski sõnul olid arutelud positiivsed ja USA ei nõudnud Ukrainalt ühepoolseid lööke Vene energiataristu vastu.
-
Trump nõudis Zelenskõilt Vene naftatehastele löökide lõpetamist ning tsiteeris korduvalt "diislit"
USA president Donald Trump küsis 20. septembri telefonikõnes Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga korduvalt, et Ukraina lõpetaks löögid Vene naftatehastele, põhjendades seda globaalsete diislikütuse hindade tõusuga. Sõna "diisel" kõlas kõne ajal mitmel korral. 21. septembril kirjutas Trump Truth Socialis, et Venemaa on kaotanud kontrolli oma diislitööstuse üle ning et "mõttetu ja lõputu sõda" tuleb lõpetada. Zelenskõi vastas samal päeval X-is, et Ukraina on valmis lööke lõpetama, kui Venemaa lõpetab rünnakud Ukraina energiataristu, kriitilise taristu ja toidu ekspordi vastu. Kaks presidenti leppisid kokku kohtumise New Yorgis 22. septembril ÜRO Peaassamblee raames.
-
EL ei suutnud kolmapäeval venelaste sanktsioonide pikendamist kokku leppida
ELi alaliste esindajate komitee (Coreper) ei suutnud 21. septembril kokku leppida Ukraina territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust puudutavate individuaalsete sanktsioonide pikendamises, sest Slovakkia ja Prantsusmaa nõudsid oligarhide Alšer Usmanovi ja Mihhail Fridmani kustutamist nimekirjast. Iiri eesistumise kompromiss – sanktsioonide pikendamine 36 kuu võrra vastu nende kahe nimekirjast eemaldamisele – blokeeris Läti, kes ei saanud sellega nõustuda, nagu kinnitas peaminister Andris Kulbergs. Uued läbirääkimised on kavandatud 22. septembrile kell 9.00 Brüsseli aja järgi, enne südaööset tähtaega, mil umbes 3000 isikut ja ettevõtet hõlmav sanktsioonirežiim muidu aegub.
-
Zelenskõi ja Trump leppisid telefonikõnes kokku New Yorgi kohtumise
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ja USA president Donald Trump pidasid 20. septembri õhtul telefonikõne, mille käigus leppisid kokku isikliku kohtumise New Yorgis ÜRO Peaassamblee raames. Zelenskõi teatas kokkuleppest Telegramis ning nimetas rahuplaani "prioriteediks number üks". Axiosi allikate teatel palus Trump korduvalt Zelenskõil lõpetada Ukraina rünnakud Vene naftatöötlemistehaste vastu, sidudes need tõusnud diislikütuse hindadega.
-
Ukraina presidendi nõunik: Venemaa varustab Shahed-droonid ja juhitavad pommid uue satelliidivaba navigatsioonisüsteemiga
Ukraina presidendi nõunik Serhiy Beskrestnov (hüüdnimega Flash) teatas 19. septembril Facebookis, et Venemaa kavatseb paigaldada Shahed-droonidele ja juhitavatele lennukipommidele (KAB) uue navigatsioonisüsteemi nimega Ariadna. Tema sõnul töötab see maismaal asuvaid raadiomajakaid kasutades ega vaja satelliitsidet, mistõttu on see vastupidav elektroonilise sõja vastastele meetmetele ja võimaldab tabada sihte kuni 100 km kaugusel Ukraina territooriumil.
-
KIIS: Zelenskõi usaldus püsib 54% juures vaatamata korruptsiooniskandaalidele
Kiievi Rahvusvahelise Sotsioloogiainstituudi (KIIS) 21. augustist 10. septembrini läbi viidud küsitlus näitab, et Volodõmõr Zelenskõit usaldab 54% ukrainlastest ning ei usalda 41%. Tulemus on peaaegu muutumatu võrreldes juuli lõpu ja augusti algusega (55% vs 40%), kuigi presidendi kantseleiga seotud NABU ja SAP korruptsiooniuurimised on jätkunud.
-
Zelenski nimetas Anton Kovalski ajutiseks peaprokuröriks
Ukraina president Volodymyr Zelenski allkirjastas 17. septembril 2026 dekreedi nr 946/2026, millega määras Anton Kovalski – seni Hmelnytski oblasti prokuratuuri juhi – Ukrainas ajutiseks peaprokuröriks. Ametissenimetamine toimus kaks päeva pärast seda, kui parlament kiitis heaks Ruslan Kravtšenko tagasiastumise peaprokuröri ametist. Kravtšenko lahkumise tingisid NABU ja SAP uurimised prokuratuuri büroos tegutsenud kriminaalorganisatsiooni suhtes.
-
Ukraina parlament andis peaprokurör Kravchenkole valamuutuse pärast tema põgenemist välismaale
Ukraina peaprokurör Ruslan Kravtšenko teatas 14. septembril 2026 kahtlustusest NABU direktori Semen Krivonose ja SAPO juhi lähedase isiku suhtes, seejärel lahkus riigist. President Zelenskyi allkirjastatud korraldusega ta samal õhtul ametist peatati ning 15. septembril andis Verkhovna Rada 317 poolthäälega nõusoleku tema ametist vabastamiseks. Tagandus toimus laiema NABU ja SAPO operatsiooni "Carthage" valguses, mis paljastas korruptsioon skeemi peaprokuratuuris endas.
-
Ukraina parlament saatis peaprokuröri Kravchenko 317 häälega lahti
Ukraina Verkhovna Rada hääletas 15. septembril 2026 peaprokurör Ruslan Kravchenko ametist vabastamise poolt 317 häält, keegi ei hääletanud vastu ega jäänud erapooletuks. President Volodymyr Zelenskiy allkirjastas sama päeval dekreedi nr 932/2026, millega ametist vabastamine jõustus. Otsus järgnes mitmepäevasele konfliktile peaprokuröri ja sõltumatute korruptsioonivastaste asutuste NABU ja SAP vahel ning sellele, et Kravchenko lahkus riigist ööl vastu 14. septembrit omal algatusel korraldatud tööreisile.
-
Ukraina kõrgeima korruptsioonivastase kohtu otsus: Jermakule jäid protsessikohustused, aga elektrooniline käevõru võeti ära
Ukraina kõrgeim korruptsioonivastane kohus (ВАКС) pikendas 15. septembril 60 päeva võrra endise presidendi kantselei juhi Andri Jermaki protsessikohustusi, kuid vabastas ta tervislikel põhjustel elektroonilise jälgimiskäevõru kandmise kohustusest. Jermak on kahtlustatav organiseeritud grupi tegevuses, mille käigus pesti 2021.–2025. aastal üle 460 miljoni grivna läbi eliitkinnisvara ehitamise Kiievi oblastis Kožõnis.
-
Ukraina valitsus esitas 2027. aasta riigieelarve eelnõu: kaitsekulutused ligi 44% SKPst
Ukraina valitsus kiitis 15. septembril 2026 heaks ja esitas Ülemraadale 2027. aasta riigieelarve eelnõu (seaduseelnõu nr 16000). Eelnõu näeb ette 4,885 triljoni grivna kulutusi kaitsele ja julgeolekule (umbes 43,8–44% SKPst), kogukulutused 7,272 triljonit grivnat ning 52,6 miljardi dollari suuruse rahvusvahelise abi vajaduse. Kuigi kaitsekulud kasvavad 517,9 miljardi grivna võrra, ei näe eelnõu ette sõjaväelaste palga tõstmist viiendat aastat järjest, mida on kritiseerinud rahvasaadik Jaroslav Železnjak.
-
Zelenski: võimalik kohtumine Trumpiga New Yorgis 21.–23. septembril
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles 14. septembril eetrisse läinud telesaates, et võib kohtuda USA presidendi Donald Trumpiga 21.–23. septembril New Yorgis ÜRO Peaassamblee kõrgetasemelisel nädalal. Kõneaineks on energiarelvastuses kehtiv vaherahu Venemaaga ja vastaslöökide peatamine Mustal merel enne talve.
-
Zelenski palgeni Kravtšenko tagandamist pärast kahtlustuse esitamist NABU juhile
Ukraina peaprokurör Ruslan Kravtšenko, kes oli nädal varem pärast „Kartaago“ erioperatsiooni ametist lahkunud, teatas 14. septembri videopöördumises, et on allkirjastanud kahtlustuse riikliku korruptsioonivastase büroo NABU direktori Semen Krõvonose suhtes. President Volodõmõr Zelenski süüdistas teda sõltumatute korruptsioonivastaste organite ründamises, esitas Riigiduumale Kravtšenko tagandamiseks seadusliku taotluse ja andis sama päeva õhtul välja dekreedi nr 905/2026, millega taotas ametist peatamist sõjaseisukorra seaduse alusel. Euroopa Komisjon teatas, et on olukorrast teadlik, kuid ei kommenteeri üksikjuhtumeid, ning kinnitas EL-i nulltolerantsi poliitikat korruptsiooni suhtes ja sõltumatute korruptsioonivastaste organite tähtsust Ukraina jaoks.
-
Kushner: enamik Ukraina–Venemaa rahuplaanist on valmis, järgmised sammud võidakse teatada kahe nädala jooksul
USA presidendi eriesindaja Jared Kushner ütles 12. septembril Kyjivis toimunud Yalta Euroopa Strateegia foorumil videosilla vahendusel, et suurem osa Ukraina ja Venemaa vahelisest rahuplaanist on ette valmistatud ning peamiseks takistuseks on jäänud territoriaalküsimus. Tema sõnul on Putin välja joonistanud joone, milleni ta tahab Ukraina vägede taandumist, kuid Ukraina ei ole sellega nõus. Kushner loodab järgmised sammud läbirääkimistes teatada kahe nädala jooksul ning USA loodab kolmepoolseid kõnelusi Ukraina, Venemaa ja USA vahel. Samal nädalavahetusel sai Ukraina mitmes oblastis Vene õhurünnakutes surma üheksa inimest.
-
Zelenskii kehtestas sanktsioonid endisele pressisekretärile Mendelile ja veel üheksale Vene propagandistile
Ukraina president Volodymyr Zelenskii allkirjastas 13. septembril 2026 dekreedi nr 901/2026, millega jõustati Riikliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu (RNBO) otsusega kehtestatud isiklikud sanktsioonid tema endise pressisekretäri Julia Mendeli vastu. Mendel on ainus Ukraina kodanik kümne isiku seas, kelle suhtes sanktsioonid kehtestati; ülejäänud üheksa on Venemaa kodanikud, keda nimetatakse propagandistideks. Samal päeval allkirjastas Zelenskii ka kaks muud dekreeti – sanktsioonid Vene riikliku korporatsiooniga Rostec seotud 29 kodaniku ja 29 ettevõtte vastu ning 20 Vene varifla-laevastiku tankerite vastu.
-
Budanov: uus Ukraina-USA-Venemaa kolmepoolsete kõneluste ring võib toimuda oktoobris
Ukraina presidendi kantselei juht Kyrylo Budanov teatas 12. septembril Kyjivis toimunud YES-konverentsi ääres, et uus kolmepoolne Ukraina-USA-Venemaa rahukõneluste voor on ettevalmistamisel oktoobriks. Ta kinnitas, et tegemist on just kolmepoolse formaadiga, kuid ei avaldanud võimalikku toimumiskohta. Samal päeval kinnitas Vene välisminister Sergei Lavrov, et Moskva on kõnelusteks valmis, kuid ei kavatse nende ajal lahingutegevust peatada. President Zelensky ütles omapoolne valmisolekut kohtuda Putiniga Miami G20 tippkohtumisel.
-
Norra peaminister: droon oli Zelensky lennukist napilt mööda minna
Norra peaminister Jonas Gahr Støre ütles 9. septembril NRK-le, et 8. septembril Moldova lennujaamast Oslo poole startinud Ukraina presidendi Volodymyr Zelensky lennuk pääses droonist napilt. Hiljem selgitasid Norra ametnikud ja Ukraina Presidendi kantselei, et lennuk hilines õhuruumi sulgemise tõttu ning et drooni otsene oht lennukile ei ole teada. Zelensky osales 9. septembril Oslo kuningas Harald V matusel ja pidas Norra juhtkonnaga läbirääkimisi õhukaitse üle.