Andri Sibiga
Andrii Sybiha on Ukraina diplomaat, kes teenib Ukraina välisministri ametis. Enne 2024. aasta septembris toimunud ametisse nimetamist töötas ta Ukraina välisministeeriumi kõrgetel ametikohtadel.
-
Zelenskõi: Ukraina on valmis lõpetama löögid Vene naftatehastele, kui Venemaa lõpetab rünnakud Ukraina energiataristu vastu
11. oktoobri õhtusel pöördumisel ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, et Ukraina on valmis lõpetama löögid Vene energiataristu ja naftatehastele, kui Venemaa omakorda lõpetab rünnakud Ukraina energiataristu vastu. Tema sõnul peab iga deeskalatsioon olema vastastikune ja kaasama reaalsed garantiid. Zelenskõi märkis, et Ukraina relvajõud on saanud kõik vajalikud käsud. Samal päeval teatas USA president Donald Trump, et Ukraina ja Venemaa leppisid kokku "energiarelvarahus", mis jõustub kohe, kuid Zelenskõi sõnul oli see teade talle uudiseks ja Venemaa ei olnud seda kommenteerinud.
-
Trump kutsus Ukrainat valima uue presidendi; päev varem teatas ta diislilepingust Putini
USA president Donald Trump ütles 10. oktoobril ajakirjanikele, et on aeg, mil Ukraina peaks valima uue presidendi, kes suudaks sõja Venemaaga lõpetada. Ta süüdistas Volodymyr Zelenskit sõja mitmel korral lõpetamata jätmises. Trumpi avaldus järgnes päev varem teatavaks tehtud USA-Venemaa diislikütuse kokkuleppele, mille vastu Ukraina ja EL välisministrite juht Kaja Kallas avaldasid kriitikat.
-
Ukraina saab F-16-tüüpi hävituslennukite laskemoona Soomelt lähipäevil
Ukraina president Volodymyr Zelenski teatas pärast telefonikõnet Soome presidendi Alexander Stubbiga, et Ukraina saab Soomelt lähipäevil F-16 hävitajate laskemoona. Zelenski tänas Stubbi õhuruumi kaitsmise toetuse eest ning märkis, et F-16 laskemoon on praegu see, mis võimaldab reaktiivmootoriga Shahed droone alla tulistada.
-
Rubio nimetab Vene-Ukraina sõda "strateegiliseks ummikseisuks"; Ukraina delegatsioon lendab USA-sse
USA riigisekretär Marco Rubio ütles 8. oktoobril Kreeka väljaandele Kathimerini antud intervjuus, et Venemaa ja Ukraina vahelise sõja lõpetamine diplomaatiliste läbirääkimiste teel on praegu "kättesaamatu", sest sõda on jõudnud "strateegilisse ummikseisu". Rubio sõnul nõuab Venemaa Donbassi täielikku kontrolli, mida Ukraina tagasi lükkab. President Volodymyr Zelenski teatas 8. oktoobril visiidil Põlukasse koos Suurbritannia välisministri Ed Milibandiga, et Ukraina delegatsioon sõidab 9.–10. oktoobril USA-sse kõnelustele USA eriesindajate Steve Witkoffi ja Jared Kushneriga. Euroopa ranna riikide esindajad on samuti oodatud liituma. Zelenski lükkas Rubiokarakteristiku tagasi, kutsudes üles majandussanktsioonide karmistamisele ja Ukraina toetamisele.
-
Lõuna-Korea kutsus suursaadiku Ukrainast tagasi kahe Põhja-Korea sõjavangi üleandmise tõttu tekkinud diplomaatilise tüli tõttu
Lõuna-Korea välisministeerium teatas 8. oktoobril suursaadiku Park Hee-changi tagasikutsumisest Ukrainast, süüdistades Kiievet kokkuleppe rikkumises seoses kahe Põhja-Korea sõjavangi üleandmisega. Ukraina eitab, et selline konfidentsiaalsuskokkulepe oleks eksisteerinud, ja lükkab tagasi Lõuna-Korea väited, et välisminister Andrii Sybiha oleks vabandanud. Samal ajal tekitas uue vaidluse Ukraina sanktsiooninõuniku Vladõslav Vlasiuki süüdistus, et Lõuna-Korea laevas Lõuna-Koreast Venemaale 176 000 tonni kütust sanktsioonide all olevate tankeritega; Seoul lükkas selle ümber.
-
Leedu koos Balti riikidega soovitab EL keelata Venemažioõli teravilja transiidi
Leedu peaminister Mindaugas Sinkevičiūs teatas, et Leedu teeb EL-ile ettepaneku keelata Venemaa teravilja transiit liidu territooriumil. Eesti, Läti ja Leedu juhtide ühiskirjas Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Komisjoni juhtidele nõutakse sama keelu kehtestamist ning Leedu kavandab ka Vene põllumajandusoligarhide lisamist sanktsioonide nimekirja.
-
Vene kombinatsioonirünnak tabas 7. oktoobri öösel Ukrainat: hukkus kümneid inimesi, hulka lapsi
Vene väed korraldasid 7. oktoobri öösel ulatusliku kombineeritud õhurünnaku Ukraina vastu, kasutades ballistilisi rakette, tiibrakette ja droone. Rünnak tabas Kõikit ja mitmeid oblast'eid, hukkudes vähemalt 11 inimest ja üle 40 sai vigastada. Ukraina õhutõrje tabas või summutas 161 sihtmärki.
-
EL-i saadikud leppisid kokku suurimas Vene-vastases sanktsioonipaketis
Euroopa Liidu liikmesriikide suursaadikud leppisid 7. oktoobril kokku uues suures sanktsioonipaketis Venemaa vastu. Pakett hõlmab 743 füüsilist ja 826 juriidilist isikut, kes on seotud Venemaa sõjatööstuskompleksiga, 77 isikut, kes valiti Venemaa Riigiduumasse okupeeritud Ukraina territooriumidelt, ning kolme Venemaa Keskvalimiskomisjoni liiget. Samuti pikendati keemiarelva leviku ja kasutamise sanktsioonirežiimi. Formaalne kinnitamine toimub 12. oktoobril Luxembourgis EL-i välisasjade nõukogu kohtumisel.
-
Ungari lubas Ukraina EL-i läbirääkuste edenemise klastrite 2 ja 3 osas
Ungari nõustus 7. oktoobril edasi lükkama Ukraina EL-i ühinemisläbirääkimisi klastrite 2 ("Siseturg") ja 3 ("Konkurentsivõime ja kaasav kasv") raames. EL-i nõukogu laienemisalane töörühm COELA kiitis heaks nende klastrite sõelumistulemused ning samal päeval otsustasid Coreperi suursaadikud saata Ukrainale ja Moldovale kirjad läbirääkemispositsioonide esitamiseks. See avab tee võimalikule valitsustevahelisele konverentsile 13. oktoobril, kus kaks klastrit ametlikult avatakse.
-
Bulgaaria majandusvööndis ründasid droonid kaht kaubalaeva, üks uppus
6. oktoobril ründasid droonid Bulgaaria musta mere erandmajandusvööndis kaht kaubalaeva. Togo lipu all sõitnud ALFA WATAN sai raskeid konstruktsioonikahjustusi ja vajus Bulgaaria rannikust itta, selle meeskond loeti kadunuks. Palaui lipu all sõitnud ABLE süttis, kuid kõik 18 selle meeskonnaliiget evakueeriti Bulgaaria parvlaeva DIOSCURIA pardale. See on esimene teadaolev droonirünnak Bulgaaria erandmajandusvööndis.
-
Kiievi andmekeskus Omega Telecom suleti pärast Vene rünnakut
Kiievi andmekeskus Omega Telecom lõpetas töö pärast Venemaa rünnakut, teatas ettevõte 6. oktoobri keskööl Facebookis. Ettevõte jagas fotosid põlenud seadmetest ning teatas, et spetsialistid taastavad sidekanaleid ja internetti varuplatsidel. Tegemist on osaga laiemast Vene lainest Ukraina andme- ja telekommunikatsiooni infrastruktuuri vastu septembri lõpus ja oktoobri alguses.
-
Euroopa Komisjon: Ukraina ja Moldova jaoks võidakse järgmisel nädalal avada kaks ELi läbirääkimisklasterit
ELi laienemise volinik Marta Kos teatas 5. oktoobril Brüsselis pärast Moldova–ELi assotsiatsiooninõukogu kohtumist, et Ukraina ja Moldova jaoks võidakse järgmisel nädalal Luksemburgis toimuval valitsustevahelisel konverentsil avada kaks järgmist läbirääkimisklasterit. Kos sidus avamise tingimuseks Ukraina Verkhovna Rada poolt 12. oktoobril hääletatava rahvusvähemuste haridusseaduse eelnõu vastuvõtmisega, mida Budapest on nõudnud.
-
Zelensky ja Macron arutasid telefonis Rafale'i koolitust ja uut kaitsepaketti
Prantsuse president Emmanuel Macron ja Ukraina president Volodymyr Zelensky pidasid 5. oktoobril telefonikõne, mille järel Zelensky teatas, et Ukraina piloodid alustavad peagi Prantsusmaal väljaõpet Rafale'i hävituslennukitel. Kõneldi ka uuest Prantsuse kaitsetarnete paketist, droonide tõrje toetamisest, ühisest tööst FREYJA süsteemi kallal ning Prantsuse rakettide ning pommide tootmise lokaliseerimisest Ukrainas.
-
Saksa kantsler Merz külastas ootamatult Kiievit ja teatas 1,3+ miljardi euro suurusest toetuspaketist
Saksa liidukantsler Friedrich Merz saabus 4. oktoobril erirongiga ootamatult Kiievisse, kus teda saatsid majandusminister Katherina Reiche ja umbes kümme kaitse- ning energiasektori ettevõtjat. Koos president Volodymyr Zelenskõiga teatas ta Saksa uuest, üle 1,3 miljardi euro suurusest toetuspaketist Ukrainale, allkirjastati 15 kahepoolset kokkulepet koguväärtusega üle 8,5 miljardi euro ning lepiti kokku Berliinis toimuvas "Tahtlike koalitsiooni" kohtumises talvel.
-
Lõuna-Korea president ähvardas Ukrainalt vabandust nõuda
Lõuna-Korea president Lee Jae Myung ähvardas teisipäeval X-is postitatud sõnumiga „täiendavate meetmetega", kui Ukraina ei vabanda avalikult selle eest, et president Volodymyr Zelenski paljastas ÜRO Peaassambleel kahe Põhja-Korea sõjavangi üleandmise Lõuna-Koreale. Ukraina välisminister Andrii Sybiha nimelt juhtumit „diplomaatiliseks arusaamatus" ja ütles, et Kiiev töötab lahenduse leidmiseks.
-
Venemaa droonid tabasid Kiievi Pivdennyi silda mitu korda, linnas transpordikaos
Vene jõud tabasid 1.–2. oktoobril 2026 Kiievi Pivdennyi (Lõuna) silda droonidega vähemalt neli-viis korda. Pivdennyi sild suleti mõlemas suunas täielikult, piirangud kehtestati ka Patoni ja Metro sillal ning 25-korruselise elumaja löök Darnishki rajoonis nõudis ühe inimese elu ja jättis kaks vigastatuks. Sildade sulgemine tekitas 2. oktoobri hommikul Kiievis ulatusliku transpordikaose, mille leevendamiseks kogunes linnakaitse nõukogu erakorralisele istungile.
-
Türgi ja ÜRO korraldavad uusi läbirääkimisi Musta mere vaherahu üle Ukraine ja Venemaa vahel
Türgi ja ÜRO korraldavad uusi Ukraine ja Venemaa vahelisi läbirääkimisi Musta mere vaherahu üle, et kaitsta teravilja- ja toiduainete eksporti. Läbirääkimised on kavandatud oktoobri algusesse ning vahendajaks on Šveitsi valitsusväline organisatsioon Center for Humanitarian Dialogue. Algatus käivitati septembris ning selle eesmärk on korrata 2022. aasta teraviljakokkulepet.
-
Venemaa droonid tabasid 1. oktoobril kolm korda Kiievi Pivdennyi silda
1. oktoobril 2026 lõid Vene droonid kolm korda Kiievi Pivdennyi (Lõuna) sillale üle Dnepri: kaks korda päeval toe konstruktsiooni läheduses ja kolmanda korra õhtul sillateele. Rünnakute ajal oli sillal roheline metroorong; õnnetuses sai keegi viga ja metroo klaasid jäid ametlike andmete järgi terveks. Liiklus sillal peatati, bussid suunati ümber Darnõtsja raudteesillale ja metroo liin lõigati kahte maa-alusesse ossa.
-
Venemaa ründas Kijevit ja Kijevi oblastit ballistiliste rakettide ja droonidega; hukkus laps ja vähemalt kaks naist
Ööl vastu 30. septembrit 2026 korraldas Venemaa suuremahulise kombineeritud raketi- ja droonirünnaku Ukraina energiataristu vastu, peamise sihtmärgina Kijev ja Kijevi oblast. Rünnakus kasutati Tsirkon/Onüks ja Iskander-M/S-400 rakette ning 188 drooni, millest 86 olid reaktiivsed Shahed-tüüpi. Hukkus laps Võšgorodis ja vähemalt kaks naist Kijovis, kannatada sai energiataristu ning elamuid mitmes piirkonnas.
-
Eesti politsei: Milrem Roboticsi süütamine oli Venemaa eriteenistuste tellitud sabotaaž
Eesti Siseturvalisuse Talitus (Kapo) jõudis järeldusele, et 14.–15. augusti öisel rünnakul Tallinnas asuva kaitsetööstusettevõtte Milrem Robotics hoone vastu oli tegemist Vene eriteenistuste tellitud sabotaažiga. Kolm kahtlusalast – kõik Läti kodanikud – peeti Lätis kinni ja anti Eestile välja. Peaminister Kristen Michal kinnitas 29. septembril täie kindlusega, et tegu oli Vene sabotaažiga, ning Eesti kutsus välja Vene ajutise asjaajaja. Kreml eitas süüdistusi.