Andri Sibiga
Andrii Sybiha on Ukraina diplomaat, kes teenib Ukraina välisministri ametis. Enne 2024. aasta septembris toimunud ametisse nimetamist töötas ta Ukraina välisministeeriumi kõrgetel ametikohtadel.
-
Venemaa raket ja droone ründasid Ukraimat, peamine sihtmärk oli Kiiev
Venemaa korraldas ööl 21.–22. oktoobrini Ukraina vastu massiivse kombineeritud raket ja droonide ründe, mille peamine sihtmärk oli Kiiev. Kiievis tulid rünnakud kolmes baliistiliste rakettide lainena, mis kahjustasid elanikke ja tsiviilinfrastruktuuri ning häiritsid liiklust ja metroo. Zelenskij seostas ründe vahetult pärast toimunud läbirääkimistega, näidates tema hinnangul, et Venemaa suhtes sõja lõpetamisse pole tegelikku muutust.
-
Ukraina ja Venemaa leppisid Oleshkys kohaliku relvavahetuse ja humanitaarmisiooni üle
Ukraina ja Venemaa leppisid okkupeeritud Oleshkys kohaliku relvavahetuse üle, et toimetada humanitaarabi ning evakueerida tsivilelanikke ohutute koridoride kaudu. Ukraina valmistab operatsiooni linna ja selle ümbruse deblokeerimiseks, et moodustada püsivad humanitaarkoridorid. Oleshkys on veel ligikaudu 2000 elanikku, neist peaaegu 50 last, ning kohal on raske toidu-, vee- ja ravimipuudus.
-
Oslo kõnelustel arutati Ukraina julgeolekugarantiid, pärast mida siirdub Witkoff Venemaale
Oslo sai 20. oktoobril kokku Ukraina president Volodymyr Zelenski, USA eriesindaja Steve Witkoff (kohal) ning Donald Trumpi väimees Jared Kushner (veebi vahendusel, haiguse tõttu). Koos Norra peaministri Jonas Gahr Støre ja Soome presidendi Alexander Stubbiga arutati julgeolekugarantiide variante, sealhulgas NATO liikmesust ja nn Article 5-light varianti. Witkoff plaanib seejärel sõita Peterburi kohtuma Vladimir Putiniga ning edastama Oslos valminud ettepanekuid.
-
Euroopa Parlamendi asepresident Pina Picierno alustas näljastreiki okupeeritud Oleški humanitaarolukorra tõttu
Euroopa Parlamendi asepresident Pina Picierno teatas 20. oktoobril X-is näljastreigist, et juhtida rahvusvahelist tähelepanu okupeeritud Oleški humanitaarkriisile Hersoni oblastis. Ta nõuab viivitamatut humanitaarrelvarahu, toidu ja ravimite juurdepääsu ning tsiviilelanike ohutut evakuatsiooni. Hommikuks 21. oktoobriks oli tema algatusega liitunud 277 inimest.
-
Venemaa ballistiline rünnak hävitas Kyivis Datagrupi andmekeskuse
Venemaa ballistiliste rakettide ööreide 19. oktoobril hävitas täielikult Kyivis Datagrupi andmekeskuse seadmed ja taristu; ettevõte teatas, et taastamine ja edasine töö on võimatud. Klientidele jätkatakse teenuse osutamist varukohtadelt. Rünnak kahjustas ka haigla diagnostikakeskust, kaubanduskeskust Cosmo Multimall, elamuid, metroo taristut ja mitmeid teisi objekte kolmes linnaosas. Riigipäästeteenistuse (ДСНС) andmetel sai haavata vähemalt 10 ja hukkus üks inimene.
-
Ukraina ja Ungari suhted said uue alguse, ütles Euroopa integratsiooni asepeaminister Tšentsov
Ukraina Euroopa integratsiooni asepeaminister Vsevolod Tšentsov andis oma esimese intervjuu Brüsselis pärast ELi tippkohtumist, mille käigus ta teatas, et Ukraina ja Ungari on oma suhetes „uue lehekülje pööranud" pärast seda, kui Ungari veto Ukraina teel ELi lõplikult kukkus. Ta kirjeldas president Zelenski ja Ungari peaministri Peter Madjari kohtumist kui „väga positiivset ja sooja" ning tutvustas vähemusõiguste tegevuskava, mis hõlmab muudatusi hariduseseaduses 2026. aastaks.
-
WSJ: Putin pakkus välja Trumpi–Xi kolmekõneluse Ukraina sõja lõpetamiseks ilma Zelenskõita
Wall Street Journali teatel tegi Vladimir Putin ettepaneku kohtuda novembris Hiinas Shenzhenis toimuval APECi tippkohtumisel Donald Trumpi ja Xi Jinpingiga, et arutada sõja lõpetamist Venemaale soodsatel tingimustel. Ukraina president Volodymyr Zelenskii ei ole kavandatud formaati kaasatud. USA kõrge ametniku sõnul pole Trump veel kohtumisega nõustunud, riigisekretär Marco Rubio kinnitas Samarkandis ajakirjanikele, et kõnelused on toimunud, kuid lõplikku otsust ei ole tehtud.
-
Poola on Ukraina suurim EL-i eksportija: kaubandusülejääk kasvas rekordilise 9,7 miljardi euroni
Poola on tõusnud Ukraina suurimaks EL-i eksportijaks ning kahe riigi vahelise kaubanduse positiivne saldo Poola kasuks jõudis 2026. aasta mais rekordilise 9,7 miljardi euroni, vahendab Poola riikliku majanduspanga BGK värskettaja 'Monitor of Ukrainian Affairs' analüüs Eurostati andmetel. Kasv on tulnud peamiselt energeetikast, kaitsetööstusest ja lennundustoodetest, samas kui Ukraina üldine väliskaubandusdefitsiit üheksa kuu jooksul on juba ületanud kogu 2025. aasta näitaja.
-
Ukraina välisminister kinnitas uusi abipakette vähemalt viielt riigilt
Ukraina välisminister Andriy Sybiha kinnitas Ukrinformile antud intervjuus, et Ukrainal on olemas kinnitus uutest abipakettidest vähemalt viielt riigilt. Need hõlmavad energia-, humanitaar- ja kaitseabi. Samal ajal kohtus peaminister Serhiy Koretsky Saksa kantsleri Friedrich Merziga ning Ühendkuningriik eraldas 17 miljonit naelsterlingut Tšernobõli tuuleujaama kaitseekstruktuuri remondiks. President Volodymyr Zelenskyy alustas 15. oktoobril visiiti Brüsselisse.
-
Zelenski: Ukraina taastab rünnakud Venemaa naftatöötlemistehastele
President Volodymyr Zelenski ütles ajalehe Financial Times intervjuus, et Ukraina lõpetab kolmepäevase pausi ja taastab rünnakud Venemaa naftatöötlemistehastele. Pausi oli palunud USA, kuid Zelenski sõnul ründas Venemaa selle aja jooksul jätkuvalt Ukraina energiataristut, USA ei hoiatanud ette kahe õö ballistiliste rakettide eest ning SpaceX piiras Starshieldi terminalide tööd.
-
Zelensky ja Magyar kohtusid Brüsselis esimest korda kahepoolselt
Ukraina president Volodymyr Zelensky ja Ungari peaminister Péter Magyar kohtusid 16. oktoobril Brüsselis ELi tippkohtumise äärel nelja silma all ja ilma delegatsioonideta. Tegemist oli nende esimese ametliku kohtumisega alates Magyar'i ametisse astumisest. Kohtumisele eelnes Üldamatneelu Rada 12. oktoobri seadus rahvusvähemuste hariduse kohta, mille eest Budapest võttis tagasi veto kahe ELi läbirääkimisklastri avamisele Ukraina liitumiseks.
-
Venemaa pommitas Kiievet ja Harkivat, jättes 600 000 inimest elektrita
Vene väed korraldasid 13.–14. oktoobri öösel ulatusliku löögi Ukraina vastu, kasutades 39 ballistilist raketti ja 128 drooni. Rünnak sihtis Kiievi, Kiievi oblasti ja Harkivi energia- ja kriitilist infrastruktuuri. President Zelenskõi teatel jäi vähemalt 600 000 inimest elektrita, kahjustada sai 26 elektrienergia kompleksi elementi ja neli nafta- ja gaasikompleksi objekti. Kiievis sai surma kolm ja vigastada üle 20 inimese, kui ballistilised raketid tabasid TEC-4 elektrijaama ja üheksakordset elamut Desnjanksi linnaosas. Rünnak toimus kaks päeva pärast USA presidendi Donald Trumpi väljakuulutatud nn energiarelvarahu.
-
Зеленський підтвердив погрозу США припинити обмін розвідданими; Київ зазнав ракетних ударів без попередження
Президент Володимир Зеленський в інтерв'ю NPR підтвердив, що адміністрація Трампа попередила Україну про можливе припинення обміну розвідданими, якщо удари по російських НПЗ не припиняться. Того ж тижня ввечері 12 та 13 жовтня Київ зазнав ударів балістичними ракетами без завчасного попередження від партнерів, а в нічку на 14 жовтня SpaceX/Starlink запровадили обмеження швидкості для українських військових терміналів. На 14 жовтня обмін розвідданими фактично не був припинений, хоча Білий дім, за даними ЗМІ, продовжував обговорення.
-
Bulgaaria ranniku lähistel ründasid droonid kaht kaubalaeva; üks vajus põhja
Ööl vastu 13. oktoobrit ründasid droonid Mustal merel Bulgaaria ranniku lähedal kaht kaubalaeva. Malta lipu all sõitev CHELSEA 3 sai kolmalt droonilt tabamuse ning kõik 15 selle meeskonnaliiget – seitse Ukraina ja kaheksa Aserbaidžaani kodanikku – evakueeriti Varnasse. Teine laev vajus põhja umbes 17 meremiili (umbes 31 km) idas Krapetsist; üks meeskonnaliige päästeti, 11 loetakse kadunuks. Bulgaaria peaminister Rumen Radev teatas Vene suursaadiku kutsest vestlusele ning pöördus ELi ja NATO poole uurimisabi saamiseks.
-
EL avas Ukrainaga kaks uut läbirääkimisklasterit pärast rahvusvähemuste keeltega seotud seaduse jõustumist
Ukraina president Volodymyr Zelenskõi allkirjastas 12. oktoobril seaduse, mis tagab rahvusvähemuste ja põlisrahvaste lastele õiguse saada haridust emakeeles riigikeele kõrval. Päev hiljem, 13. oktoobril avas Euroopa Liit Luxembourgis neljandal valitsustevahelisel konverentsil ametlikult Ukraina ELi liitumisläbirääkimiste klastrid 2 (siseturg) ja 3 (konkurentsivõime ja kaasav kasv). Ungari ja Rumeenia väljendasid seaduse vastuvõtmise üle heameelt.
-
USA ja Euroopa töötavad välja neljaosalist Ukraina rahuplaani; Trumpi diislileping Moskvaga ärritas Kiievi ja EL-i
9. oktoobril kohtusid Florida golfiklubis Shell Bay kuus tundi USA eriesindajad Steve Witkoff ja Jared Kushner Ukraina delegatsiooni ning Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, EL-i ja NATO esindajatega. Kohtumise ajal survestasid USA saadikud Ukrainale tungivalt, et see lõpetaks rünnakud Vene naftatöötlemistehase vastu, ja teatasid, et Trump sõlmib Venemaaga diislileppe. Trump kuulutas 9. oktoobril välja kokkuleppe 4,8 miljoni tonni Vene diisli tarnimiseks USA ja teiste riikide turgudele. President Zelenskyj nimetas USA ühepoolset otsust Vene sanktsioonid leevendada "ebaõiglaseks ja ebaausaks". Samal ajal töötatakse välja USA-Euroopa neljaosalist rahuplaani, mille komponendid hõlmavad Ukraina ülesehituse rahastamist (Maailmapank ja BlackRock), NATO artikli 5 taolisi julgeolekugarantiisid, Venemaa-Ukraina-EL-i majanduslikku ja energieetilist integratsiooni ning tulejoone külmutamist.
-
Trump teatas Venemaa-Ukraina "energiahäirerahust", Kreml ei kinnitanud kokkulepet
USA president Donald Trump teatas 11. oktoobril Truth Socialis niinimetatud "energiahäirerahust" Venemaa ja Ukraina vahel, väites, et mõlemad pooled on sellega nõustunud. Valge Maja selgitas hiljem, et algne kokkulepe hõlmaks ainult rünnakute lõpetamist teineteise naftatöötlemistehaste vastu. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles, et teade oli talle uudiseks, ja rõhutas, et Ukraina jaoks on peamine Vene rünnakute lõpetamine elektrijaamade ja elektrivõrgu vastu. Mõni tund pärast Trumpi avaldust tabas Vene rünnak Harkivi soojuselektrijaama TEC-5 ja Kiievi energiarajatisi. Kreml keeldus lepingut kinnitamast ning Prantsusmaa president Macron märkis, et ei näe Vene poolt mingit energiahäirerahu.
-
Ukraina parlament võttis vastu rahvusvähemuste haridusseaduse, mida Ungari nõudis
Ukraina Verkhovna Rada võttis 12. oktoobril vastu seaduse nr 16119, mis laiendab Euroopa Liidu ametlike keelte kõnelevate rahvusvähemuste ja põlisrahvaste laste õigust õppida emakeeles riigikeele kõrval. President Volodymyr Zelenski seaduse allkirjastas. Ungari oli selle seaduse vastuvõtmist seadnud oma tingimuseks kahe Euroopa Liiduga liitumise läbirääkimisklastri – „Siseturg" ja „Konkurentsivõime ja kaasav kasv" – avamisele. ELi alaliste esindajate komitee (Coreper) oli 12. oktoobril valmis heaks kiitma ELi läbirääkimispositsioonid nende klastrite avamiseks ning 13. oktoobril Luxembourgis toimuval Ukraina–ELi valitsustevahelisel konverentsil plaanitakse klastrid ametlikult avada.
-
Trump tegi Putiniga diislikütuse kokkuleppe ja nõudis Zelenskyl lahkumist
9. oktoobril teatas USA president Donald Trump telefonkõne järel Venemaa presidendi Vladimir Putiniga kokkuleppest lasta USA ja maailma turgudele 300 000–3 miljonit tonni Vene diislikütust. Kreml tühistas selleks ennetähtaegselt juulis 2026 kehtestatud diisliekspordi keelu ning USA rahandusministeerium väljastas ajutise üldloa kuni 7. aprillini 2027. Trump süüdistas seejärel Ukraina presidenti Volodymyr Zelenskyt sõja mitte lõpetamises ja ütles, et "on aeg, et Ukraina valiks uue presidendi". Zelensky nimatas otsust "nõrkuseks" ja "kingituseks Putinile", samal ajal kui USA, Ukraina, Euroopa ja NATO läbirääkimised Miamis ennetähtaegselt lõppesid.
-
Ukraina droonid tabasid Vladimiris Yandexi andmekeskust – kolmas löök nelja päeva jooksul
Ööl vastu 11. oktoobrit kahjustasid Ukraina droonid Yandexi andmekeskust Vladimiris, Moskvast idas. Yandex teatas, et andmekeskuse töö peatati täielikult ja vigastada keegi ei saanud. Löök oli kolmas Yandexi objekti vastu nelja päeva jooksul, kahjustatud said ka tarbijateenused, Yandex Cloud ja YandexGPT API. Katkestused ulatusid Venemaalt Kasahstani, Valgevenesse, Armeeniasse ja Serbiasse.