Andri Sibiga
Andrii Sybiha on Ukraina diplomaat, kes teenib Ukraina välisministri ametis. Enne 2024. aasta septembris toimunud ametisse nimetamist töötas ta Ukraina välisministeeriumi kõrgetel ametikohtadel.
-
Vene droon tabas Kijevi ajaloolises keskuses Ukraina Teaduste Akadeemia hoonet
Esmaspäeval, 28. septembril lõi Venemaa reaktiivdroon tabamuse Ukraina Teaduste Akadeemia Presiidiumi hoonele Kijivi kesklinnas Volodõmõrska tänaval. Rünnakus hukkus vähemalt kaks inimest, teised said vigastada. Päästetööd kestsid kogu päeva, tuletõrjujad lokaliseerisid tuleõnnetuse ja otsisid rusude alt võimalikke kannatanuid. Rünnakut hukka mõistsid mitmete riikide ja EL-i juhid ning Ukraina välisminister kutsus üles jätta Venemaa UNESCO hääleõiguseta.
-
Ukraina: Vene väed kasutasid Kupjansi suunas tsiviilisikuid kilbina ja sundisid neid gaasitorustikku
Ukraina Rahvuskaardi 2. korpuse „Hartja“ luuredroonid salvestasid 27. septembril Harkivi oblastis Kupjansi kogukonnast tsiviilisikute — sealhulgas laste, eakate ja karkudel olnud inimese — väljaviimist Vene sõjaväe poolt. Tsiviilisikud suruti „Šebelinka – Ostrohozk“ gaasitorustikku, kus nad pidid läbima üle kümne kilomeetri. Kaitseministeeriumi ja välisminister Andrii Sõbiha sõnul kasutati tsiviilisikuid „inimkilbina" Vene taganemise katteks ning materjalid antakse edasi sõjakuritegude uurimiseks.
-
Ukraina sõjavägi tarnis 4 tonni toitu okupeeritud Olõškidesse droonide abil
Hersoni oblasti sõjaväehalduse juht Oleksandr Prokudin teatas 27. septembril 2026, et Ukraina üksused tarnisid Dnipro jõe kaudu ligikaudu 4000 kg toiduaineid Vene okupatsiooni all olevasse Olõški linna. Toit viidi 100 sihtpunkti. Tegemist oli ühe suurima droonipõhise humanitaaroperatsiooniga, mida on läbi viidud alates märtsist 2026, mil maapealne juurdepääs linnale blokeeriti. Ukraina välisminister Andrii Sibiga oli nelja päeva varem tõstnud olukorra ÜRO Julgeolekunõukogus, kutsudes Vene poolelt avama humanitaarkoridore.
-
Ukraina pakkus Vene okupeeritud Olšõhkõs relvarahu ja evakuatsiooni – Venemaa keeldus
Ukraina tegi ettepaneku peatada ajutiselt lahingutegevus Hersoni oblastis asuvas Vene okupeeritud Olšõhkõ linnas, et evakueerida tsiviilelanikke. Venemaa hääletas Ukraina ettepanekud evakuatsioonikoridoride ja kohaliku relvarahu kehtestamiseks maha. Olšõhkõs ei ole saabunud toiduabi alates mai lõpust, sealsed elanikud on silmitsi toidu-, vee-, ravimite ja elektri puudusega ning ajakirjanik Oleh Baturini andmetel on linnas esinenud näljast põhjustatud surmajuhtumeid.
-
Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik nõuab kohest kohalikku relvarahu ja evakuatsiooni Oleshkyst
Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik Michael O'Flaherty avaldas 25. septembril muret Hersoni oblastis asuva Vene okupeeritud Oleshky linna kiiresti halveneva humanitaarolukorra pärast. Ta kutsus üles kohesele kohalikule relvarahule, humanitaarabi takistamatule juurdepääsule ja tsiviilelanike ohutule evakuatsioonile ning nimetas Venemaa okupatsioonivõimuna neljanda Genfi konventsiooni alusel vastutavaks elanike toitmise ja meditsiinilise varustamise eest.
-
USA pakkus välja Ukraina-USA-Venemaa kolmepoolset kohtumist Araabia Ühendemiraatides
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas 25. septembril, et USA pool tegi ettepaneku korraldada Ukraina-USA-Venemaa kolmepoolne kohtumine Araabia Ühendemiraatides. Ukraina välisminister Andrii Sõbiha kinnitas Ukraina valmisolekut, kuid väljendas kahtlust Vene valmisolekus rahuks, viidates Lavrovi sõnavõtule ÜRO Julgeolekunõukogus. Kreml teatas, et kontaktid käivad ja kohtumine võib peagi toimuda.
-
Venemaa korraldas öösel Kiievis ulatusliku ballistiliste rakettide ja droonide rünnaku
Venemaa ründas 23.–24. septembri öösel Kiievit kolme ballistiliste rakettide lainal ning kümneid droone. Rünnakus hukkus kaks ja sai haavata vähemalt kaheksa inimest, kahjustada sai muu hulgas sünnitusmaja fassaad. President Zelenskõi sõnul toimus rünnak ajal, mil ta kohtus New Yorgis kuue USA kongressi liikmega Lindsey Grahami sanktsiooniseaduse arutamiseks.
-
Selenski ja Trump kohtusid New Yorgis: Ukraina valmis piiratudks tulekahjukokkuleppeks, Moskva lükkas energiarelva keelu tagasi
New Yorgis ÜRO Peaassamblee 81. istungjärgu raames kohtusid 22. septembril 2026 Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja USA president Donald Trump, et arutada võimalusi Vene-Ukraina sõja lõpetamiseks. Zelenski kinnitas Ukraina valmisolekut piiratudks relvarahukokkuleppeks energeetika-, teravilja- ja merenduse valdkonnas tingimusel, et Venemaa teeb sama. USA välisminister Marco Rubio teatas pärast kohtumist Venemaa välisministri Sergei Lavroviga, et mõlemad pooled väljendasid huvi piiratud relvarahu vastu. Samas nimetas Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov läänepoolseid avaldusi energiarelvarahu kohta „täiesti retoorilisteks“ ning ISW hinnangul lükkas Venemaa ettepaneku sisuliselt tagasi. Ühtlasi kutsus Rubio Putini ametlikult detsembris toimuvale G20 tippkohtumisele Miami.
-
Putin-i saadik Dmitriev kohtus USA esindajatega ÜRO Peaassambleel
Venemaa liidri Vladimir Putini saadik Kirill Dmitriev reisis USA-sse kohtumistele Donald Trumpi administratsiooni esindajatega, sealhulgas Steve Witkoffi ja Jared Kushneriga, ÜRO Peaassamblee istungjärgu ajal New Yorgis. Samal ajal andsid 50 riiki ja Euroopa Liit ÜRO-s ühise avalduse Ukraina toetuseks ja Venemaalt relvarahu nõudmiseks, millele USA ei ühinenud.
-
EL pikendas Ukraina-vastaseid sanktsioone 36 kuu võrra, kuid jättis Usmanovi ja Fridmani nimekirjast välja
EL-i Nõukogu pikendas 22. septembril Ukraina suveräänsust õõnestavate isikute vastaseid piiravaid meetmeid 36 kuu võrra – kuni 22. septembrini 2029. Samas otsustas nõukogu eemaldada sanktsioonide loetelust Vene oligarhid Alisher Usmanovi ja Mihhail Fridmani. Otsus järgnes Prantsusmaa survet, mida ajakirjandus seostas Prantsuse kodanike vabastamisega Aserbaidžaanis. Järgmisel päeval, 23. septembril andis Aserbaidžaani president Ilham Alijev armuotsuse, millega vabastas muu hulgas Prantsuse kodaniku Martin Ryani. Ukraina nimetas EL-i otsust "häbiväärseks".
-
Rubio: Ukraina ja Venemaa vahel ei ole praegu energiarahu ega kokkulepet
USA välisminister Marco Rubio ütles intervjuus, et Ukraina ja Venemaa vahel ei ole praegu kokkulepet energiarahuks, kuid mõlemad pooled on väljendanud huvi piiratud relvarahuks energeetika ja teravilja valdkonnas. Rubio rääkis ka Venemaa välisministri Sergei Lavroviga ÜRO Peaassamblee äärel ning kinnitas, et sõda lõpeb läbirääkimiste, mitte ühe poole sõjalise võiduga.
-
Zelenskõi ÜRO kõnel: Putin on "nullpatsient" ja sõda tuleb lõpetada enne tehisintellekti
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi pidas 23. septembril New Yorgis ÜRO Peaassamblee 81. istungjärgu kõne, milles nimetas Vladimir Putinit "nullpatsiendiks", kes levitab sõjaideed maailmas, teatas kahe Põhja-Korea sõjavangi üleandmisest Lõuna-Koreale ning hoiatas, et Venemaa kasutab 47 riigi kodanikke oma sõjajõududes. Ta andis ülevaate Vene kaotustest (248 964 hukkunut ja raskelt haavatut jaanuarist augustini), ähvardas teha tuleva talve valusaks ka Venemaaale, kui rünnakud Ukraina energiataristule jätkuvad, ning tutvustas FREYJA õhutõrjeprogrammi, millega on juba liitunud kümme riiki.
-
Rubio ja Lavrov kohtuvad New Yorgis ÜRO Peaassambleel
USA riigisekretär Marco Rubio kohtub Venemaa välisministri Sergei Lavroviga kolmapäeval, 23. septembril New Yorgis ÜRO Peaassamblee istungjärgu raames. Kohtumine järgneb Volodymyr Zelenski ja Donald Trumpi eelmisepäevasele kohtumisele, kus Zelenski sõnul olid arutelud positiivsed ja USA ei nõudnud Ukrainalt ühepoolseid lööke Vene energiataristu vastu.
-
51 ÜRO liikmesriiki kutsus Venemaad üles nõustuma viivitamatu ja tingimusteta relvarahuga
Ukraina on nõustunud täieliku, viivitamatu ja tingimusteta relvarahuga ning 51 ÜRO liikmesriiki andsid 23. septembril välja ühisavalduse, milles kutsusid Venemaad sama sammu astuma ja sisulisteks rahuläbirääkimisteks asuma. Ühisavalduse esitasid ÜRO Peaassamblee kõrgetasemelisel nädalal ELi kõrge esindaja Kaja Kallas ja Ukraina välisminister Andrii Sybiha.
-
Zelensky ja Trump kohtusid New Yorgis: Ukraina tegi ettepaneku energiarelvastuse peatamiseks
ÜRO Peaassamblee 81. istungjärgu raames kohtusid 22. septembril New Yorgis Ukraina president Volodymyr Zelensky ja USA president Donald Trump. Kohtumise keskmes olid Ukraina ettepanek vastastikuseks energiaobjektide tulistamise lõpetamiseks, Patriot-tüüpi rakettide litsentside väljastamine Ukrainale, samuti valmistumine võimalikuks kolmepoolseks tippkohtumiseks. Zelensky teatas valmisolekust kohtuda Vladimir Putiniga ning avaldas lootust, et sõda õnnestub lõpetada enne talve. Trump kinnitas ÜRO kõnetoolist, et sõda lõpeb „kiiremini, kui inimesed aru saavad”, ning tuletas meelde hiljuti allkirjastatud sanktsiooniseadust, mida ta nõustus vajadusel kasutama.
-
EL pikendas Ukraina vastasteid sanktsioone kolmeks aastaks, kuid jättis Usmanovi ja Fridmani nimekirjast välja
ELi suursaadikud leppisid 22. septembril kokku Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsusega seotud isiklike sanktsioonide pikendamises 36 kuuks ehk kuni 22. septembrini 2029. Tegemist oli esimese korraga, mil režiimi pikendati kolmeks aastaks senise kuue kuu asemel. Osana kompromissi eemaldati nimekirjast Vene oligarhid Ališer Usmanov ja Mihhail Fridman. Läti, kes oli ainus vastu olnud liikmesriik, loobus vetost, kuid jäi hääletamisel erapooletuks ning teatas, et kehtestab mõlemale oma riiklikud sanktsioonid. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ja välisminister Andrii Sibiha kritiseerisid otsust teravalt.
-
Sibiha kritiseeris Ungari peaministrit ning nimetas loobumistus ootamatult konfrontatiivseks
Ukraina välisminister Andrii Sibiha reageeris X-platvormil Ungari peaministri Péter Magyari avaldustele, nimetades neid „põhjendamatult konfliktsetena" ning viidates endise peaministri Viktor Orbáni takistuspoliitikale. Magyar oli varem keeldunud Ukraina algatatud „Karpaatide kaheksa" formaadiga liitumisest ning teatanud, et Ungari ei luba oma territooriumil ehitada naftahoidlaid Ukraina jaoks. Magyar ja Ungari välisminister Anita Orbán vastasid Sibihale samuti X-platvormil.
-
EL ei suutnud kolmapäeval venelaste sanktsioonide pikendamist kokku leppida
ELi alaliste esindajate komitee (Coreper) ei suutnud 21. septembril kokku leppida Ukraina territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust puudutavate individuaalsete sanktsioonide pikendamises, sest Slovakkia ja Prantsusmaa nõudsid oligarhide Alšer Usmanovi ja Mihhail Fridmani kustutamist nimekirjast. Iiri eesistumise kompromiss – sanktsioonide pikendamine 36 kuu võrra vastu nende kahe nimekirjast eemaldamisele – blokeeris Läti, kes ei saanud sellega nõustuda, nagu kinnitas peaminister Andris Kulbergs. Uued läbirääkimised on kavandatud 22. septembrile kell 9.00 Brüsseli aja järgi, enne südaööset tähtaega, mil umbes 3000 isikut ja ettevõtet hõlmav sanktsioonirežiim muidu aegub.
-
Ukraina droonid tabasid öösel Moskva suurimat naftatehast ja Sofjino laokompleksi
Ööl vastu 20. septembrit 2026 ründasid Ukraina droonid ja raketid Moskvas ning Moskva oblastis. Põlema süttis Kapotnjas asuv Moskva naftatehas (Gazpromneft-MNPZ) ja Sofjino külas Ramenski rajoonis asuv laokompleks. Vene võimud teatasid vähemalt kahest hukkunust ja kuuest vigastatust, üle 400 lennu Moskva lennujaamades tühistati või lükati edasi.
-
Ukraina kirikute nõukogu palus paavstilt ja ÜRO-lt abi Oleshki humanitaarkatastroofis
Ukraina kirikute ja religioossete organisatsioonide ülemnõukogu pöördus paavst Leo XIV, maailma religioossete juhtide, ÜRO liikmesriikide ja Rahvusvahelise Punase Risti Komitee poole, paludes neil tegutseda humanitaarkatastroofi ärahoidmiseks Venemaa poolt okupeeritud Oleshkis Hersoni oblastis. Ukraina teatas, et tõstatab olukorra ÜRO Peaassamblee kõrgetasemelisel nädalal New Yorgis.