Andri Sibiga
Andrii Sybiha on Ukraina diplomaat, kes teenib Ukraina välisministri ametis. Enne 2024. aasta septembris toimunud ametisse nimetamist töötas ta Ukraina välisministeeriumi kõrgetel ametikohtadel.
-
Zelenskõi ja Trump leppisid telefonikõnes kokku New Yorgi kohtumise
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ja USA president Donald Trump pidasid 20. septembri õhtul telefonikõne, mille käigus leppisid kokku isikliku kohtumise New Yorgis ÜRO Peaassamblee raames. Zelenskõi teatas kokkuleppest Telegramis ning nimetas rahuplaani "prioriteediks number üks". Axiosi allikate teatel palus Trump korduvalt Zelenskõil lõpetada Ukraina rünnakud Vene naftatöötlemistehaste vastu, sidudes need tõusnud diislikütuse hindadega.
-
Trump allkirjastas seaduse, millega kehtestatakse Venemaa vastu sanktsioonid Ukraina laste sunniviisilise väljaviimise eest
USA president Donald Trump allkirjastas 18. septembril Lindsey O. Grahami nimelise Venemaad ja Iraani sanktsioneeriva seaduse (H.R. 5334), millega koondatakse seaduse tasandil sanktsioonid Ukraina laste sunniviisilise väljaviimise eest ja laiendatakse piiranguid Venmaa energeetika-, finants- ja kaitsesektorile. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ja välisminister Andri Sõbiha tänasid Trumpi allkirjastamise eest, nimetades päeva ajalooliseks.
-
Ukraina näitas Jaapani parlamendi delegatsioonile Põhja-Korea rakettide komponente
Ukraina sõjaväeluure (HUR) näitas Kyivi visiidil viibinud Jaapani parlamendi delegatsioonile Põhja-Korea ballistilise raketi komponente. Delegatsiooni juhtis Esindajatekoja spiiker Eisuke Mori. HUR-i hinnangul ohustavad Põhja-Korea relvad mitte üksnes Ukrainat, vaid ka Jaapanit ja teisi Aasia-Vaikse ookeani piirkonna riike.
-
Trump allkirjastas sanktsiooniseaduse, mis kehtestab kuni 100% tariifi Venemaa energiaostjatele
USA president Donald Trump allkirjastas 18. septembril 2026 seaduse, millega kehtestatakse uued sanktsioonid Venemaa ja Iraani vastu. Seadus annab presidendile õiguse kehtestada kuni 100% tariif riikidele, kes on viie suurema Venemaa nafta ja gaasi ostja hulgas või aitavad kaasa energiasanktsioonide vältimisele. Potentsiaalsete sihtmärkide seas nimetatakse Hiinat, Indiat ja Türgit. President Zelenski tänas Trumpi ja USA kongressi seaduse allkirjastamise eest.
-
ICAO vahendas Ukraina hoiatuse Vene õhuruumi ohtlikkuse kohta kõigile liikmesriikidele
Rahvusvaheline Tsiviilennundusorganisatsioon (ICAO) vastas ametlikult Ukraina kirjale Vene õhuruumi ohtude kohta ja edastas Ukraina seisukoha kõigile liikmesriikidele. Ukraina välisminister Andri Sibiha avaldas tänu ning kutsus rahvusvahelisi lennufirmasid, kindlustusandjaid ja teisi lennundussektori esindajaid Vene õhuruumis lendamise lõpetama.
-
USA esindajatekoja võttis vastu Lindsey Grahami nimelise Venemaa ja Iraani vastaste sanktsioonide seaduse
USA esindajatekoda kiitis 16. septembril (17. septembri öösel Kiievi aja järgi) heaks seaduseelnõu, mis kehtestab laialdased sanktsioonid Venemaa juhtkonna, oligarhide, pankade, energiakompaniide ja variflaadi vastu ning laiendab Iraani-vastaseid piiranguid. President Donald Trump kinnitas, et allkirjastab seaduse lähipäevil. Dokument annab presidendile õiguse kehtestada kuni 100% tariife riikidele, mis on Venemaa nafta ja gaasi viie suurema ostja hulgas. Ukraina ametnikud tervitasid seadust, Venemaa nimetas seda "ebasõbralikuks sammuks", Hiina ja India avaldasid kriitikat.
-
Poola tõstis õhujõud valvele: Vene droon langes Ukraina territooriumil Poola piirist nelja kilomeetri kaugusel
17. septembril kukkus või hävitati Vene löökdroon umbes neli kilomeetrit Poola-Ukraina piirist Ukraina poolel Volõni oblastis Jahhõdnõ-Dorohuski piiripunkti lähedal. Poola õhuväe hävituslennukid tõusid õhku, maapealsed õhukaitse- ja radarisüsteemid viidi valvele ning Lublini ja Rzeszówi lennujaamad peatasid töö. Poola kaitseminister teatas F-16-de ja helikopterite tegevuse suurendamisest, peaminister Tusk seostas intsidenti 1939. aasta Nõukogude Liidu Poola-sissetungi 87. aastapäevaga ning hoiatas lähiaja ohtlikumate provokatsioonide eest.
-
Venemaa droonirünnak reisibussile Nikopolis tappis viis inimest
Venemaa droon tabas 16. septembri hommikul reisijatebussi Dnipropetrovski oblasti Nikopoli rajoonis, tappes viis ja haavates vähemalt seitse inimest. President Zelenskyi nimetas rünnakut kuritööks. Samal hommikul tabas Vene droon ka Kiievist Mykolaivi sõitnud reisirongi (rong nr 122) ning Vene väed tulistasid Kiievit enam kui 80 õhuobjektiga.
-
Leedu õhuruumis tulistati alla Vene "Gerbera" tüüpi droon
Leedu president Gitanas Nausėda teatas 16. septembril, et Leedu õhuruumis alla tulistatud droon oli tõenäoliselt Vene "Gerbera" tüüpi UAV, mis oli algselt mõeldud ründama Ukrainat, kuid jäi Ukraina elektroonilise sõjapidamise (EW) vastumeetmete tõttu kursilt kõrvale. Drooni tulistasid alla NATO õhupolitsei missiooni Itaalia hävituspommitajad Leedu õhuruumis – see oli esimene kord, kui NATO lennuk tulistas drooni alla Leedu kohal. Leedu välisministeerium teatas, et riik edastab protestinootide Valgevenele ja konsulteerib liitlastega.
-
EL esitas 1576 isikust ja ettevõttest koosneva uue Venemaa vastaste sanktsioonide paketi
Euroopa välisteenistus (EEAS) esitas 16. septembril COREPERi istungil uue ettepaneku individuaalsete sanktsioonide paketi kohta, mis on suunatud Venemaa sõjatööstuskompleksi vastu. Pakett sisaldab 1576 füüsilist ja juriidilist isikut, kes on seotud Venemaa „oboronka“ ja agressioonisõja toetamisega Ukrainas. Tegemist on allikate sõnul suurima üksiku lisandusega ELi sanktsioonirežiimis alates 2014. aastast.
-
Venemaa droon tabas Poola-Ukraina piiri lähistel rongi
Venemaa droonirünnak tabas 13. septembril 2026 Poola piiri lähedal asuva rongi, mis sõitis Kiievist Varssavisse. Teine rong, millel olid endised Euroopa riigijuhid ja kõrged ametnikud, lahkus samast jaamast minutitega varem. Keegi rünnakus hukka ei saanud.
-
Zelenski: Ukraina katsetas edukalt uut droonipüüdurit Šaheedide vastu
President Volodymyr Zelenski teatas teisipäeval, 15. septembril, et Ukraina katsetas edukalt uut reaktiivmootoriga Šaheedide-tüüpi droonide vastast püüdurit. Teade järgnes ettekannet, mille esitasid ülemjuhataja Mykhailo Drapatõi ja kaitseminister Jevhenõi Hmara. Katsetuse käigus tabati üks vene Šaheed, kuid püüduri juhtimise mõningaid aspekte on vaja veel täiustada.
-
Vene drooni löök reisrongi ja piirijaama lähedale Poola piiril kutsus Poolas esile erakorralise kohtumise
13. septembri varahommikul tabas Vene droon Volõni oblastis Kiievi–Varssavi reisrongi vedurit umbes kaks kilomeetrit Poola piirist. Lisaks sai kahjustada Yahodyni-Dorohuski piirijaama lähedal asuv tankla, mille juures põlesid ka mitu veoautot. Ukrzaliznõtsia teatel oli enne rünnakut jaamas spetsiaalne diplomaatiline rong, milles olid endine Briti peaminister Boris Johnson, Saksa kantsleri Friedrich Merzi nõunik Günter Sautter, endine Rootsi peaminister Carl Bildt ning teised Euroopa ametnikud ja diplomaadid. Poola peaminister Donald Tusk kutsus kokku valitsuse julgeolekukeskuse erakorralise kohtumise ning hoiatas, et Poola ei saa välistada Vene eskalaaloni laienemist Poola territooriumile.
-
Sibiga nõudis sanktsioonide kehtestamist Venemaale pärast iga massilist rünnakut Ukraina vastu
Ukraina välisminister Andrii Sibiga ühises briifingus Kiievis Poola välisministri Radosław Sikorskiga kutsus Ukraina partnereid kehtestama Venemaale sanktsioone pärast iga massilist lööki Ukraina vastu, mitte ootama suuri sanktsioonipakette. Ta nimetas eriti "Anti-Ballistic Package'i" ning rõhutas vajadust võtta Venemaalt võime toota ballistilisi rakette ja droone ning piirata juurdepääsu sõjatehnoloogiale. Samas ei õnnestunud EL-i saadikutel reedel isiklike sanktsioonide pikendamist kokku leppida.
-
Poola ei blokeeri Ukraina EL-i läbirääkimisklastrite avamist
Poola välisminister Radosław Sikorski teatas ühisel briifingul Kiievis Ukraina välisministri Andrii Sybihaga, et Poola ei blokeeri Ukraina EL-i liitumisläbirääkimiste klastrite avamist. Sikorski märkis, et läbirääkimised ei ole Ukraina jaoks kerged, nagu polnud need ka Poola jaoks, ning et Euroopa Komisjoni hinnangul on Ukraina juba läbirääkimisteks valmis. Ta sidus Ukraina EL-i integratsiooni julgeolekuga, viidates Vene õhurünnakutele Poola piiri lähistel.
-
Trump kutsus Zelenskõid üles lõpetama löögid Venemaa diislikütuse infrastruktuuri vastu
USA president Donald Trump kutsus pühapäeval, 13. septembril 2026 Iirimaal Doonbegi klubis toimunud Irish Openi golfiturniiri äärel Ukraina president Volodõmõr Zelenskõid üles lõpetama löögid Venemaa diislikütuse tootmise vastu. Trumpi sõnul põhjustavad Ukraina rünnakud ülemaailmset diislikütuse puudust ning puudus on tingitud Venemaa-Ukraina sõjast, mitte USA sõjast Iraani vastu. Trump ei esitanud oma väite toetuseks tõendeid.
-
Ukraina taotleb Euroopa Liidult 27 miljardi dollari suurust lisaabi aasta lõpuks
President Zelenskyi teatas Euroopa partneritele, et Ukraina vajab aasta lõpuks täiendavalt 27 miljardit dollarit. Euroopa ametnikud olid sellise mahu üle üllatunud ja kahtlevad, kas summad on põhjendatud. Ukraina pöördus lisaraha saamiseks ka Suurbritannia, Kanada ja Jaapani poole ning kutsub üles kasutama Brüsselis asuvas Euroclearis hoitavaid külmutatud Vene varasid.
-
Venemaa korraldas öösel Kyivi vastu ulatusliku raketi- ja droonirünnaku
Ööl vastu 8. septembrit 2026 ründas Venemaa Ukrainat kümnete rakettide ja 166 löökdrooniga, peamised sihtmärgid olid Kyiv ja Kiievi oblast ning Odessa oblast. Rünnak leidis aset vahetult pärast USA president Donald Trumpi erisaadikute Steve Witkoffi ja Jared Kushneri lahkumist Kyivist, lõhkudes nende visiidi ajaks kokku lepitud kolmepäevast pealinnadevahelist löökide pausi. Kyivis sai algselt surma vähemalt kaks inimest (mõlemad Solomjanski rajoonis) ja vigastada kümme; päeva jooksul kasvas kannatanute arv. Rünnaku tagajärjel sai kahjustada vähemalt viis Kyivi rajooni, üle 50 objekti – elumaju, koole, metroojaama fassaad, apteegilaod ja supermarket. Poola tõstis õhujõud öösel õhku ja viis õhutõrjesüsteemid valmisolekusse.
-
Ramsteini kohtumisel lubas Saksamaa Ukrainale Patriot-rakette ja avas uue "City Dome" projekti
8. septembri virtuaalsel Ramsteini formaadis Ukraina kaitsekontaktgrupi 36. kohtumisel teatas Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius PAC-2 ja AIM-9 rakettide kiirest tarnest Bundeswehri ladudest ning "City Dome" projekti käivitamisest Ukraina linnade kaitsmiseks. Suurbritannia eraldas 100 miljonit naela PURL-i kaudu õhutõrjepaketti, mis sisaldab Patriot rakette, ning Ukraina sõlmis koos partnerite ja EL-i laenuga lepingu ligikaudu 1000 Patrioti raketi hankimiseks.
-
USA eriesindajad külastasid esimest korda Ukrainat: kolm vooru läbirääkimisi, läbimurret ei saavutatud
USA president Donald Trumpi eriesindajad Steve Witkoff ja Jared Kushner külastasid 5. septembril Moskvas Vladimir Putinit ning 6. septembril esimest korda alates läbirääkimiste algusest ka Kiievit, kus nad pidasid kolm vooru kõnelusi Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga. Teise vooruga ühinesid Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriigi julgeolekunõunikud. Mingeid sisulisi läbimurdeid ei teatatud, kuid pooled kinnitasid kavatsust naasta USA–Ukraina–Venemaa kolmepoolse formaadi juurde ning USA toetab Ukrainale eraldi „talvepaketti“ õhukaitse ja energeetika toetuseks.