Кая Каллас
Kaja Kallas on Eesti poliitik ja Reformierakonna juht. Aastatel 2021–2024 oli ta Eesti peaminister. 2024. aastal määrati ta Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgeks esindajaks, juhtides Euroopa välisteenistust. Ta on tuntud oma järjekindla toetuse poolest Ukrainale ja kindla seisukoha poolt Venemaa suhtes.
-
EL-i saadikud leppisid kokku suurimas Vene-vastases sanktsioonipaketis
Euroopa Liidu liikmesriikide suursaadikud leppisid 7. oktoobril kokku uues suures sanktsioonipaketis Venemaa vastu. Pakett hõlmab 743 füüsilist ja 826 juriidilist isikut, kes on seotud Venemaa sõjatööstuskompleksiga, 77 isikut, kes valiti Venemaa Riigiduumasse okupeeritud Ukraina territooriumidelt, ning kolme Venemaa Keskvalimiskomisjoni liiget. Samuti pikendati keemiarelva leviku ja kasutamise sanktsioonirežiimi. Formaalne kinnitamine toimub 12. oktoobril Luxembourgis EL-i välisasjade nõukogu kohtumisel.
-
Bulgaaria majandusvööndis ründasid droonid kaht kaubalaeva, üks uppus
6. oktoobril ründasid droonid Bulgaaria musta mere erandmajandusvööndis kaht kaubalaeva. Togo lipu all sõitnud ALFA WATAN sai raskeid konstruktsioonikahjustusi ja vajus Bulgaaria rannikust itta, selle meeskond loeti kadunuks. Palaui lipu all sõitnud ABLE süttis, kuid kõik 18 selle meeskonnaliiget evakueeriti Bulgaaria parvlaeva DIOSCURIA pardale. See on esimene teadaolev droonirünnak Bulgaaria erandmajandusvööndis.
-
Euroopa Komisjon kiitis heaks EL-i laienemise reformipaketi, mis puudutab ka Ukrainat
Euroopa Komisjon kiitis 6. oktoobril Strasbourgis heaks laienemisele eelnevate poliitikate läbivaatamise paketi, millega soovitakse EL-i uute liikmete, sealhulgas Ukraina, vastuvõtuks ette valmistada. Paketti tutvustas laienemisvolinik Marta Kos ning see hõlmab üleminekut kvalifitseeritud häälteenamusele valitud valdkondades, tugevamaid kaitsemeetmeid õigusriigi põhimõtte tagasipöördumise vastu, Ukraina põllumajandussektori jaoks spetsiaalseid mehhanisme ning nn järk-järgulise integreerumise kontseptsiooni neljale edasijõudnud kandidaatriigile.
-
Ukraina viljalaev sai Mustal merel löögi, kaks meeskonnaliiget hukkus
5. oktoobril sai Mustal merel Rumeenia ranniku lähedal tugevalt kannatada viljalaev Royad Mammadov, mis väljus Ukraina sadamast Izmail ja oli teel Itaaliasse. Laev süttis ja uppus; hukkus kaks ning päästeti 11 meeskonnaliiget. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles, et laeva ründasid Vene droonid rahvusvahelistes vetes.
-
Ukraina kaitseminister Xmara palus EL-ilt Patriot-õhutõrjerakette ja rahastust droonipüüduritele
Ukraina kaitseminister Jevhenii Xmara pöördus 28. septembril EL-i välisasjade nõukogu poole kaitseministrite tasandil, paludes liikmesriikidel anda osa oma Patriot-rakettidest Ukrainale – hüvitiseks hiljem lepingute alusel saabuvate rakettidega. Samuti kutsus ta Euroopa partnereid üles rahastama Ukraina toodetavate reaktiiv-tüüpi Shahed-droonide püüdurite tootmist ning rõhutas õhk-õhk-tüüpi rakettide, õhukaitse komplektide (MANPADS) ja F-16 hävituslennukite laskemoona üleandmise tähtsust.
-
ELi riigid leppisid kokku 6,6 miljardi euro eraldamises Ukrainale Euroopa rahufondist
ELi liikmesriigid jõudsid 25. septembril kokkuleppele 6,6 miljardi euro kasutamise tingimustes Ukrainale Euroopa rahufondist (EPF). Vahendid olid alates 2023. aasta kevadest blokeeritud Ungari veto tõttu, mille uus peaminister Péter Magyar pärast valimisvõitu tühistas. Kokkuleppe teatas ELi välispoliitaja Kaja Kallas oma X-i kontol.
-
Kallas kutsus ÜRO-l Üle Musta mere rünnakute moratooriumi kehtestama
ELi kõrge esindaja välisasjade ja julgeolekupoliitika alal Kaja Kallas kutsus ÜRO Peaassambleel ELi eesistumisel korraldatud temaatilisel üritusel Üle Musta mere rünnakute moratooriumi kehtestama, et taastada Ukraina teraviljaveod. Kallas märkis, et Ukraina maritime teraviljavedu on alates augustist sisuliselt peatunud Venemaa rünnakute eskaleerumise tõttu.
-
51 ÜRO liikmesriiki kutsus Venemaad üles nõustuma viivitamatu ja tingimusteta relvarahuga
Ukraina on nõustunud täieliku, viivitamatu ja tingimusteta relvarahuga ning 51 ÜRO liikmesriiki andsid 23. septembril välja ühisavalduse, milles kutsusid Venemaad sama sammu astuma ja sisulisteks rahuläbirääkimisteks asuma. Ühisavalduse esitasid ÜRO Peaassamblee kõrgetasemelisel nädalal ELi kõrge esindaja Kaja Kallas ja Ukraina välisminister Andrii Sybiha.
-
EL ei suutnud kolmapäeval venelaste sanktsioonide pikendamist kokku leppida
ELi alaliste esindajate komitee (Coreper) ei suutnud 21. septembril kokku leppida Ukraina territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust puudutavate individuaalsete sanktsioonide pikendamises, sest Slovakkia ja Prantsusmaa nõudsid oligarhide Alšer Usmanovi ja Mihhail Fridmani kustutamist nimekirjast. Iiri eesistumise kompromiss – sanktsioonide pikendamine 36 kuu võrra vastu nende kahe nimekirjast eemaldamisele – blokeeris Läti, kes ei saanud sellega nõustuda, nagu kinnitas peaminister Andris Kulbergs. Uued läbirääkimised on kavandatud 22. septembrile kell 9.00 Brüsseli aja järgi, enne südaööset tähtaega, mil umbes 3000 isikut ja ettevõtet hõlmav sanktsioonirežiim muidu aegub.
-
Kallas kavatseb soovitada sanktsioone isikute vastu, kes korraldasid Vene valimisi Ukraina okupeeritud aladel
ELi kõrge esindaja välisasjade ja julgeolekupoliitika alal Kaja Kallas teatas 21. septembril sotsiaalvõrgustikus X, et kavatseb soovitada piiravaid meetmeid isikute vastu, kes aitasid korraldada Venemaa Riigiduumasse toimunud valimisi Ukraina okupeeritud aladel. Kallas nimetas valimisi veel üheks tõsiseks löögiks Vene demokraatiale ning märkis, et Kreml surus maha kriitikat, keelas ainsa sõjavastase registreeritud erakonna tegevuse ja takistas rahvusvaheliste vaatlejate juurdepääsu. Vene parlamendivalimised toimusid 18.–20. septembrini Venemaal ja Ukraina okupeeritud territooriumil; valimisi on hukka mõistnud ka Šveits ja Saksamaa.
-
Ukraina õhutõrjerakettide varud on ammendumas, kuna Venemaa suurendab droonide ja ballistiliste rakettide tootmist
Ukraina õhutõrjerakettide varud Patriot süsteemide ja F-16-de jaoks on peaaegu otsakorral, samas kui Venemaa toodab Geran-tüüpi reaktiivdroone ja ballistilisi rakette kasvavas mahus. Ukraina püüab katta tekkinud lünga Euroopa tarnitavate SAMP/T süsteemide ja ühise Freyja projektiga, mis pakub PAC-3 rakettidele odavamat alternatiivi.
-
EL kaalub külmutatud Vene varade üleviimist Euroclearilt EL-i kontrollitavale valdajale
Euroopa Liidus on kerkinud idee viia Venemaa külmutatud varad Belgia Eurocleari hoiupaigast üle uuele EL-i kontrollitavale valdajale, et toetada Ukrainat ja kõrvaldada Belgia õiguslikud vastuolud. Ukraina on juba esitanud Brüsselile konkreetse ettepaneku, kuid EL peab seda praegu teoreetilise võimalusena ning Euroopa Komisjonil puudub vastav seadusandlik ettepanek.
-
USA eriesindajad külastasid esimest korda Ukrainat: kolm vooru läbirääkimisi, läbimurret ei saavutatud
USA president Donald Trumpi eriesindajad Steve Witkoff ja Jared Kushner külastasid 5. septembril Moskvas Vladimir Putinit ning 6. septembril esimest korda alates läbirääkimiste algusest ka Kiievit, kus nad pidasid kolm vooru kõnelusi Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga. Teise vooruga ühinesid Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriigi julgeolekunõunikud. Mingeid sisulisi läbimurdeid ei teatatud, kuid pooled kinnitasid kavatsust naasta USA–Ukraina–Venemaa kolmepoolse formaadi juurde ning USA toetab Ukrainale eraldi „talvepaketti“ õhukaitse ja energeetika toetuseks.
-
EL liikmesriigid kiitsid heaks Ukraina Patriot-õhutõrjerakettide ostu 3,2 miljardi euro suuruse laenutranšiga
Euroopa Liidu liikmesriigid kiitsid heaks erandi, mis lubab Ukrainal osta USA toodetud Patriot-süsteemide kriitilisi komponente EL-i 90 miljardi euro suurusest Ukraine Support Loan'i laenust. Järgmine väljamakse on 3,2 miljardit eurot, lisaks juba välja makstud 8,4 miljardile eurole. Erandi vajalikkus tuleneb laenureeglist, mis eelistab EL-is, Ukrainas või Euroopa Majanduspiirkonnas toodetud relvi.
-
Albania keelas Vene variflaadile kuuluva tankeril HANUMAN sisenemise Durrësi sadamasse
Albania keelas 29. augustil Vene nn variflaadi hulka kuuluval naftatankeril HANUMAN sisenemise Durrësi sadamasse. Ukraina kaitseministeeriumi sõjalise luure (HUR) direktoraat, mis on tankerit pikka aega jälginud ja kandnud selle 26. jaanuaril War&Sanctions portaali andmebaasi, iseloomustas Albaania otsust tõendina rahvusvahelisest sanktsioonide solidaarsusest. HUR-i andmetel on HANUMAN alates 2025. aasta algusest eksportinud vähemalt 452 000 tonni Vene kütust, sõites Novorossiiski sadamast Türgisse, Senegali ja Araabia Ühendemiraatidesse ning ümberlaadimisalale Itaalia Augusta linna lähistel.
-
Ukraina F-16 pilootidel on kriitiline õhk-õhk-tüüpi rakettide puudus
Ukraina F-16 piloodid seisavad silmitsi õhk-õhk-rakettide akuutse puudusega ning peavad mõnel päevasel missioonil Vene õhu sihtmärkide tabamiseks kasutama lennuki pardakahurit. 107. õhulennuväe tiiva ülem kutsungiga "Phantom" kinnitas kriitilist olukorda ja rõhutas vajadust suurendada tarnet nii õhk-õhk-rakettide kui ka Patriot õhutõrjesüsteemide interceptor-rakettide osas.
-
Ukraina esitas EL-ile esimese ametliku taotluse rahastada PAC-3 rakette 90-miljardilisest laenust
Ukraina on ametlikult taotlenud Euroopa Komisjonilt mitme miljardi euro kasutamist EL-i 90 miljardi euro suurusest toetuslaenust, et rahastada PAC-3 tabamusrakettide ostu Patriot õhutõrjesüsteemide jaoks. Komisjoni president Ursula von der Leyen kinnitas taotluse kättesaamist 2. septembril enne kohtumist NATO peasekretäri Mark Rutte'iga Brüsselis ning ütles, et EL-i liikmesriigid taotlust praegu vaatavad ja protsess liigub "õiges suunas". Tegemist on esimese sellise ametliku taotlusega ning PAC-3 rakettide USA päritolu tõttu vajab ost EL-i laenust erandit programmi Euroopa-eeskuju reeglist.
-
Saksamaa süüdistas droonirünnakus Leipzigi lennujaamas Venemaad ja kehtestas diplomaatilised vastumeetmed
Saksamaa süüdistab 1. septembril ametlikult Venemaad 4. augustil Leipzigi/Halle lennujaama juures toimunud droonirünnakus, kus plahvatusainega droon leiti Ukraina Antonovi transpordilennuki lähedalt. Välisminister Johann Wadephul teatas vastumeetmetest: Vene peakonsulaat Bonnis suletakse 18. septembrist, Berliini «Vene maja» leping lõpetatakse ning EL-i uued sanktsioonid ja piirikontrolli karmistamine on kavas. Kreml ja president Putin lükkasid süüdistused tagasi; kõrge esindaja Kaja Kallas nimitas rünnakut riikliku terrorismi tunnustega.
-
Rubio: USA peab Ukrainaga läbirääkimisi Patriot-tüüpi rakettide tootmisloa üle
USA riigisekretär Marco Rubio kinnitas 2. septembril, et Ameerika Ühendriigid peavad Ukrainaga läbirääkimisi Patriot-tüüpi õhutõrjerakettide tootmislitsentsi väljastamise üle. Samas hoiatas ta, et isegi loa korral võtab sellise keerulise relva tootmisharude ülesehitamine aastaid ega lahenda Ukraina lühiajalist vajadust rakettide järele.
-
Saksa valitsus süüdistas droonirünnakus Leipzig/Halle lennujaamas Venemaad
Saksa uurijad tuvastasid kaks kahtlustatavat augustikuis droonirünnakus Leipzig/Halle lennujaamas Ukraina An-124 transpordilennuki vastu. 1. septembril süüdistas Saksa valitsus rünnakus ametlikult Venemaad ning teatas vastumeetmetest, sealhulgas Venemaa konsulaadi sulgemisest Bonnis ja nn "Vene majas" Berliinis. EL-i välisministrid arutasid Iirimaal viisapiirangute karmistamist Venemaa kodanike suhtes.