Teema: Euroopa Liit
-
Euroopa Komisjon: Ukraina ja Moldova jaoks võidakse järgmisel nädalal avada kaks ELi läbirääkimisklasterit
ELi laienemise volinik Marta Kos teatas 5. oktoobril Brüsselis pärast Moldova–ELi assotsiatsiooninõukogu kohtumist, et Ukraina ja Moldova jaoks võidakse järgmisel nädalal Luksemburgis toimuval valitsustevahelisel konverentsil avada kaks järgmist läbirääkimisklasterit. Kos sidus avamise tingimuseks Ukraina Verkhovna Rada poolt 12. oktoobril hääletatava rahvusvähemuste haridusseaduse eelnõu vastuvõtmisega, mida Budapest on nõudnud.
-
Poola ja Rumeenia keeldusid Ukraina teravilja transiiti suurendamast
Poola ja Rumeenia keeldusid Ukraina palvest suurenda põllumajandussaaduste transiiti oma territooriumil, viidates oma põllumeeste huvidele. Ukraina agraripoliitika minister Taras Võssotski külastas Brüsselit, et taotleda ELi abi ja 1,1 miljardi euro suurust toetust transpordikulude katmiseks. Ta hoiatas, et kui ummistus Musta mere sadamates jätkub, võib Ukrainasse jääda kuni 35 miljonit tonni vilja ning järgmise aasta külvipind võib väheneda 35–40%.
-
Ukraina rahandusminister: riigil vaja 29,5 miljardit dollarit eelarveks ja 27 miljardit täiendavaks kaitseks
Ukraina rahandusminister Serhii Martšenko ütles, et Ukraina vajab partneritelt 2026. aasta lõpuks 29,5 miljardit dollarit riigieelarve tsiviilkulude katmiseks ning eraldi 27 miljardit dollarit täiendavaks kaitseks, mis jääb Euroopa Liidu Ukraine Support Loan'i (USL) raames eraldatavast summast väljapoole. Tema sõnavõtt eristab selgelt kahte kuluallikat ning on vastuolus Euroopa Komisjoni 2. oktoobri avaldusega, mille kohaselt Ukraina 2026. aasta välisrahastamises puudujääki ei ole.
-
EL lükkas tagasi Ukraina taotluse saada 2027. aasta raha ennetähtaegselt
Euroopa Liit keeldus Ukraina palvest tuua 2027. aastaks planeeritud osa toetusest ette ning nõuab selle asemel reformide elluviimist, mis võiksid vabastada umbes 34 miljardit eurot veel 2026. aastaks. Ukraina on paljudes allikates viidanud 27 miljardi dollari suurusele täiendavale kaitseelarve vajadusele ning kriitilisele rahandusolukorrale.
-
EL ja Ukraina leidsid vahendid Ukraina 2026. aasta eelarve ja kaitsevajaduste katmiseks
1. oktoobril 2026 andsid Euroopa Komisjon ja Ukraina välja ühisavalduse, milles teatasid, et on kindlaks teinud vahendid Ukraina 2026. aasta eelarve- ja kaitsevajaduste katmiseks ning kokku leppinud sammud nende õigeaegseks eraldamiseks. 2. oktoobril eraldas komisjon Ukrainale 2,9 miljardi euro suuruse osamakse ning komisjoni peamine pressiesindaja Paula Pinho kinnitas, et EL ja Ukraina jõudsid ühiselt järeldusele, et 2026. aastaks puudub välisrahastamise puudujääk. Ühtlasi lepiti kokku 45 miljardi euro eraldamises 2027. aastaks Ukraine Support Loan'i raames ning pooled kohustusid kohtuma iga kuu koordineerimiseks.
-
Ukraina palus ELil katta 2027. aasta 78 miljardi dollarilise finantsvajakuse külmutatud Vene varade abil
Ukraina rahandusminister Serhi Martšenko esitas 29. septembril Brüsselis doonorriikidele ja rahvusvahelistele institutsioonidele Ukraina 2027. aasta ligikaudu 78 miljardi dollari (umbes 69 miljardi euro) suuruse katmata finantsvajaduse ning kutsus ELi üles kasutama selle katmiseks külmutatud Vene riiklikke varasid. ELi ametnikud ja mitmed liikmesriigid suhtusid ettepanekusse skeptiliselt, osutades juba kokkulepitud 90 miljardi eurose laenu aeglasele väljamaksele ja Ukraina reformide mahajäämusele.
-
Ukraina kaitsedefitsiit 2026. aastal on 27 miljardit dollarit
Ukraina peaministri Serhi Koretski sõnul on riigi 2026. aasta kaitsemaksete defitsiit 27 miljardit dollarit. Umbes 7 miljardit dollarit plaanitakse katta riigisiseste kokkuhoiude ja kulude ümberjaotamisega, ülejäänud 20 miljardit on läbirääkimiste teema rahvusvaheliste partneritega. 20 miljardi saamine on seotud Ukraina võimega pidada aktiivseid lahingutegevusi ka 2027. aasta esimeses kvartalis ning maksta eelnevalt pikamaarelvade tootmise eest.
-
Euroopa Komisjon pakub kandidaatriikidele, sealhulgas Ukrainale, „järk-järgulist integratsiooni" ELi siseturuga
Euroopa Komisjon on välja töötanud ettepaneku, millega antakse ELi kandidaatriikidele – eelkõige Ukrainale, Moldovale, Albaaniale ja Montenegrole – järk-järguline juurdepääs ELi siseturule, sealhulgas takistusteta kaubandus ja osalemine teadusprogrammides, juba enne liikmeläbirääkimiste lõppu. Majanduslikud eelised seatakse sõltuvusse kandidaatide toetusest ELi välispoliitilistele eesmärkidele, sealhulgas vastuseisule vaenulikele riikidele (nimetatud on Venemaa ja Hiina) ning kriitiliste tehnoloogiate lekkimise takistamisele. Reformikava esitletakse ametlikult 6. oktoobril ja liidrid arutavad seda 15.–16. oktoobri tippkohtumisel Brüsselis.
-
Ukraina kaitseminister Xmara palus EL-ilt Patriot-õhutõrjerakette ja rahastust droonipüüduritele
Ukraina kaitseminister Jevhenii Xmara pöördus 28. septembril EL-i välisasjade nõukogu poole kaitseministrite tasandil, paludes liikmesriikidel anda osa oma Patriot-rakettidest Ukrainale – hüvitiseks hiljem lepingute alusel saabuvate rakettidega. Samuti kutsus ta Euroopa partnereid üles rahastama Ukraina toodetavate reaktiiv-tüüpi Shahed-droonide püüdurite tootmist ning rõhutas õhk-õhk-tüüpi rakettide, õhukaitse komplektide (MANPADS) ja F-16 hävituslennukite laskemoona üleandmise tähtsust.
-
Brüsselis esitati uus ettepanek külmutatud Venemaa varade ülekandmiseks ELi instrumenti
Poliitikakommentaator Hugo Dixon ja kaasautorid esitasid Brüsselis EPC analüüsikeskuses ettepaneku kanda Vene Föderatsiooni keskpanga külmutatud kontod Euroclearist, Clearstreamist ja teistest depositooriumidest üle spetsiaalsesse ELi instrumenti. Selle eesmärk on kaitsta depositooriume Venemaa kohtukaebuste eest ning luua õiguslik alus Vene varade kasutamiseks Ukraina heaks. Ukraina rahandusminister Serhiy Marchenko toetas ettepanekut, viidates sõjaolukorra tõttu tekkinud eelarveaugule.
-
Ukraina põllumehed jäävad rahast ilma: EL keeldus 220-miljonilisest toetuspaketist
Ukraina põllumajandusminister Taras Vysotsky hoiatas, et Ukraina põllumeestel jätkub raha ligikaudu aasta lõpuni ning kevadel võib oodata veelgi teravamat finantskriisi, kuna Musta mere eksporditeed on jätkuvalt suletud. Euroopa Komisjon lükkas tagasi Ukraina 220 miljoni euro suuruse toetusetaotluse; abi asemel tuleb 250 miljoni dollari suurune sooduslaen Maailmapangalt.
-
IMF hinnangul võib Ukraina rahastamispuudujääk ulatuda 54 miljardi dollarini aastani 2029
29. septembril kogunesid Ukraina doonorriigid Brüsselisse, et kiirendada läbirääkimisi täiendava finantsabi üle. IMF-i esialgsel hinnangul võib Ukraina rahastamispuudujääk aastani 2029 ulatuda 54 miljardi dollarini, sealhulgas 30–35 miljardini 2027. aastal. EL-i liikmesriigid ei ole kokkuleppele jõudnud, kas kasutada umbes 210 miljardi euro eest külmutatud Venemaa keskpanga varasid või emiteerida uut ühist EL-i võlga.
-
Eesti politsei: Milrem Roboticsi süütamine oli Venemaa eriteenistuste tellitud sabotaaž
Eesti Siseturvalisuse Talitus (Kapo) jõudis järeldusele, et 14.–15. augusti öisel rünnakul Tallinnas asuva kaitsetööstusettevõtte Milrem Robotics hoone vastu oli tegemist Vene eriteenistuste tellitud sabotaažiga. Kolm kahtlusalast – kõik Läti kodanikud – peeti Lätis kinni ja anti Eestile välja. Peaminister Kristen Michal kinnitas 29. septembril täie kindlusega, et tegu oli Vene sabotaažiga, ning Eesti kutsus välja Vene ajutise asjaajaja. Kreml eitas süüdistusi.
-
Ukraina valitsus seadis sõjaeelarves prioriteediks kaitse ja sotsiaalkulud
Ukraina valitsus kiitis 28. septembril heaks otsuse prioriseerida riigieelarve kulutusi, suunates raha eelkõige kaitsele, pensionitele ja sotsiaaltoetustele ning õpetajate, arstide ja teiste eelarvesektori töötajate palkadele. Prioriteedivälised kulutused – uusehitised, rekonstrueerimised, kapitaalremondid ning iluprojektid nagu pargid, väljakud, purskkaevud ja sillutise ümberladumine – lükatakse sõja lõpuni edasi. Peaminister Serhi Koretski sõnul on osa kavandatud rahvusvahelisest finantseerimisest jäänud saabumata, osaliselt seetõttu, et Ukraina ei ole suutnud täita kõiki oma kohustusi rahvusvaheliste partnerite ees.
-
EL töötab välja liitumise „teekaarte“ neljale riigile, sealhulgas Ukrainale
EL valmistab ette individuaalseid liitumise „teekaarte“ neljale Euroopa integratsiooni eesotsas olevale riigile – Montenegrole, Ukrainale, Moldovale ja Albaaniale –, et anda neile esimest korda selged, samm-sammulised liikmelisuse garantiid koos soovituslike ajakavadega läbirääkimisklastrite lõpetamiseks. Samal ajal valmib 6. oktoobriks eraldi EL-i eellaiive poliitika ülevaade, mille eesmärk on pakkuda kandidaatriikidele „järk-järgulise integratsiooni“ stiimuleid.
-
Vene droon tabas Kijevi ajaloolises keskuses Ukraina Teaduste Akadeemia hoonet
Esmaspäeval, 28. septembril lõi Venemaa reaktiivdroon tabamuse Ukraina Teaduste Akadeemia Presiidiumi hoonele Kijivi kesklinnas Volodõmõrska tänaval. Rünnakus hukkus vähemalt kaks inimest, teised said vigastada. Päästetööd kestsid kogu päeva, tuletõrjujad lokaliseerisid tuleõnnetuse ja otsisid rusude alt võimalikke kannatanuid. Rünnakut hukka mõistsid mitmete riikide ja EL-i juhid ning Ukraina välisminister kutsus üles jätta Venemaa UNESCO hääleõiguseta.
-
Šveits korraldab 27. septembril referendumi rangema neutraalsuse määratluse üle
Šveitsi valijad otsustavad 27. septembril referendumil, kas riigi sajandeid vanune neutraalsus tuleks põhiseaduses kinnitada rangemas tõlgenduses. „Jah“-hääl tooks kaasa võimatuse kehtestada Vene-vastaseid sanktsioone ilma ÜRO Julgeolekunõukogu heakskiiduta ning tooks kaasa piirangud sõjalisele koostööle liitudega nagu NATO. Küsitluste järgi on ligi kaks kolmandikku valijatest algatuse vastu.
-
ELi riigid leppisid kokku 6,6 miljardi euro eraldamises Ukrainale Euroopa rahufondist
ELi liikmesriigid jõudsid 25. septembril kokkuleppele 6,6 miljardi euro kasutamise tingimustes Ukrainale Euroopa rahufondist (EPF). Vahendid olid alates 2023. aasta kevadest blokeeritud Ungari veto tõttu, mille uus peaminister Péter Magyar pärast valimisvõitu tühistas. Kokkuleppe teatas ELi välispoliitaja Kaja Kallas oma X-i kontol.
-
Soome toetas agressioonikuriteo eritribunali ja rahvusvahelise hüvituskomisjoni loomist
Soome valitsus kiitis heaks agressioonikuriteo eritribunali ja Ukraina jaoks loodava rahvusvahelise hüvituskomisjoni loomise ning edastas oma ettepanekud Soome parlamendile. Sellega sai Soomest 21. riik, mis ühineb Venemaa agressioonikuriteo eritribunali loomise kokkuleppega.
-
Kallas kutsus ÜRO-l Üle Musta mere rünnakute moratooriumi kehtestama
ELi kõrge esindaja välisasjade ja julgeolekupoliitika alal Kaja Kallas kutsus ÜRO Peaassambleel ELi eesistumisel korraldatud temaatilisel üritusel Üle Musta mere rünnakute moratooriumi kehtestama, et taastada Ukraina teraviljaveod. Kallas märkis, et Ukraina maritime teraviljavedu on alates augustist sisuliselt peatunud Venemaa rünnakute eskaleerumise tõttu.