Teema: Poliitika
-
Donetski oblasti viib alates 1. novembrist kehtestatud komandanditunni 19 tunnile ööpäevas
Donetski oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Vadõm Filashkinn teatas 19. oktoobril allkirjastatud korraldusest, millega pikendatakse alates 1. novembrist komandanditundi kogu oblasti territooriumil. Uus komandanditund kestab 16:00–11:00 ehk 19 tundi ööpäevas. Erandina jäävad Oleksandrivska ja Tserkaska kogukondade seni kehtinud 21:00–05:00 režiim. Filashkinn põhjendas otsust julgeolekuolukorra halvenemisega ning kutsus elanikke, eriti lapsi kasvatavaid peresid, evakueeruma teistesse Ukraina piirkondadesse.
-
Ukraina droonid kaotasid Starlinki ühenduse; Zelensky nimetas seda "planeeritud erioperatsiooniks"
14. oktoobri hommikul kaotasid Starlinki terminalidega varustatud Ukraina droonid ühenduse; andmeedastus aeglustus umbes üheks päevaks. Samal ajal olid Ukraina õhutõrjeüksused saanud paar päeva varem viivitatud hoiatusi Vene ballistiliste rakettide lendude kohta. Ühenduse katkestus leidis aset kontekstis, kus USA president Donald Trump ähvardas lõpetada luureandmete jagamise Ukrainaga, kui see jätkab streike Vene naftatehastes. 17. oktoobril Brüsselis nimetas Ukraina president Volodõmõr Zelensky juhtunut "planeeritud erioperatsiooniks" ja märkis, et ühenduse tase polnud endiselt taastunud.
-
Trump peatas Venemaa vastased sanktsioonid ja tekitas terava vaidluse Zelenskõiga
16. oktoobril 2025 allkirjastas USA president Donald Trump dekreedi, millega peatas nn Grahami seaduse (HR 5334) alusel Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide ja tariifide kohaldamise. Otsus järgnes 9. oktoobri telefonikõnele Putiniga, millega lepiti kokku sadade tuhandete tonnide Vene diislikütuse tarnetes USA turule. USA sekretär Marco Rubio põhjendas otsust 60-päevase analüüsiga. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi hoiatas, et kui USA asub ametlikult Venemaa poolele, ei saa Ukraina sõda võita ega üle elada. Kongressi mõlema partei liikmed kritiseerisid otsust teravalt.
-
Trump kritiseeris Newsmaxis teravalt Zelenskõid ja nimetas Ukraina rünnakuid Vene naftatehastele "häbiks"
USA president Donald Trump ütles 15. oktoobril Newsmaxile antud intervjuus, et ta ei ole Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi "suur fänn" ja et Zelenskõi "ei ole inimene, kellega meil tuleks tegemist teha". Trump märkis, et Putiniga on lihtsam läbi rääkida kui Zelenskõiga, ning kutsus Ukrainat korraldama valimisi ja lõpetama rünnakud Vene naftatehastele, nimetades neid "häbiks". Samal päeval ütles Zelenskõi Financial Timesile, et Ukraina taastab rünnakud Vene naftatehastele, kuna Venemaa jätkas vaatamata kolmepäevasele pausile Ukraina energeetiliste objektide tulistamist. 16. oktoobril Brüsselis vastas Zelenskõi, et tal on Trumpiga lihtsam kui Putiniga läbi rääkida, ning et Ukraina on valmis valimisi korraldama, kui Venemaa nõustub 60-päevase täieliku relvarahuga.
-
USA valitsus piiras Starshieldi tööd Ukraina sõjaväe jaoks ning Euroopa Liit nõuab piirangute tühistamist
Ööl vastu 14. oktoobrit piiras SpaceX ühepoolselt Ukraina relvajõudude kasutatavate Starshieldi satelliitterminalide kiirust, lõigates ühenduse katkemisele terminalide kiiruse ületamisel. Reutersi allikad viitasid korralduse tulnud Valgest Majast, mida Trump eitab. Piirangut on seostatud USA survega Kyivile lõpetada löögid Vene naftatöötlemistehaste vastu.
-
NABU ja SAP teatasid kahtlustusest KNDISE kohtuekspertidele eliitkorteri väärtuse võltsimises
Ukraina korruptsioonivastased asutused NABU ja SAP teatasid kahtlustusest Justiitsministeeriumi KNDISE kohtuekspertidele, keda süüdistatakse teadlikult vale hindamisotsuse koostamises SBU kõrge ametiisiku abikaasale kuuluva eliitkorteri turuväärtuse kohta. Eksperdid jätkasid ekspertiisi ka pärast NABU detektiivide tagasivõtmist ja dateerisid otsuse tagasiulatuvalt. NABU kasutab juhtumit argumendina oma sõltumatu ekspertiisiasutuse loomiseks.
-
Ukraina endine asepeaminister Stefanõšõna kahtlustati ebaseaduslikus rikastumises
Ukraina korruptsioonivastased asutused NABU ja SAPO lõpetasid eeluurimise endise asepeaministri ning justiitsministri Olha Stefanõšõna asjas, keda kahtlustatakse üle 13,9 miljoni grivna ulatuses ebaseaduslikus rikastumises ja valeandmete esitamises deklaratsioonis. Kaitsjaile anti juurdepääs toimiku materjalidele, mille järel algavad kohtulikud istungid.
-
Trump teatas Putiniga kokkuleppest Vene diislikütuse tarnimiseks USA turule
9. oktoobril teatas Donald Trump kokkuleppest Vladimir Putiniga, mille kohaselt Venemaa tarnib USA ja maailmaturule kohe 300 000 tonni diislikütust. Samal päeval andis USA rahandusministeeriumi OFAC välja üldloa nr 135, mis lubab teatud tehinguid Vene diislikütusega kuni 7. aprillini 2027. Kokkulepet kritiseerisid nii demokraadid kui ka vabariiklased, kuna see on vastuolus 2022. aasta seadusega, mis keelab Vene energia impordi.
-
Zelenskõi ütles Piers Morgani intervjuus, et ei kavatse tagasi astuda
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles ajakirjanik Piers Morganile antud intervjuus, et tal ei ole kavatsust ametist lahkuda. Ta põhjendas, et tema asendamine on ukrainlaste otsus, mitte Donald Trumpi, Elon Muski ega kellegi muu otsus maailmas. Samuti nimetas ta valimiste korraldamist sõja ja pidevate Vene rünnakute tingimustes võimatuks.
-
Trumpi administratsioon kaalub Vene «varifloti» tankerite sanktsioonide leevendamist
USA president Donald Trumpi administratsioon kaalub võimalust leevendada sanktsioone Vene ja teiste riikide õli vedasid vedanud nn varifloti laevade suhtes, et langetada rekordiliselt kõrgeid tankerite prahtimismäärasid ja suurendada Pärsia lahe piirkonna naftatarnet. Ettevõtted peaksid selliste laevade kasutamiseks hankima individuaalsedload USA rahandusministeeriumilt. Energiaminister Chris Wright kinnitas plaani avalikult.
-
EL otsib Bangkokis Ukraina 2027. aasta rahastamiseks lisavahendeid
EL kaalub IMF-i ja G7 rahandusministrite kohtumistel lisarahastuse kaasamist Ukrainasse, kuna juba lubatud 45 miljardi euro suurune toetus 2027. aastaks ei kata Ukraina hinnangulisi vajadusi. Brüssel pöördub Norra, Šveitsi, Kanada, Jaapani ja Ühendkuningriigi poole, eesmärgiga katta ise umbes kaks kolmandikku Ukraina rahastamisvajadusest.
-
Зеленський vastas Le Peni Ukraina rahastamise mõtte kriitika: koostöö on vastastikku kasulik
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi vastas ajalehe Financial Times intervjuus Prantsusmaa paremäärmusliku presidendikandidaadi Marine Le Peni avaldustele, et too kavatseb võimule tulles Ukraina rahastamise lõpetada. Zelenskõi sõnul on Ukraina sõjaväe tehnoloogiline ja lahingukogemus oluline partneritele, sealhulgas Ühendkuningriigile, USA-le ja Prantsusmaale, ning Prantsuse tööstus saab Ukraina tehnoloogiatest, koostööst ja ühistootmisest kasu. Le Pen juhib 2027. aasta Prantsuse presidendivalimiste eel küsitlustes konkurentide ees märkimisväärselt.
-
Зеленський підтвердив погрозу США припинити обмін розвідданими; Київ зазнав ракетних ударів без попередження
Президент Володимир Зеленський в інтерв'ю NPR підтвердив, що адміністрація Трампа попередила Україну про можливе припинення обміну розвідданими, якщо удари по російських НПЗ не припиняться. Того ж тижня ввечері 12 та 13 жовтня Київ зазнав ударів балістичними ракетами без завчасного попередження від партнерів, а в нічку на 14 жовтня SpaceX/Starlink запровадили обмеження швидкості для українських військових терміналів. На 14 жовтня обмін розвідданими фактично не був припинений, хоча Білий дім, за даними ЗМІ, продовжував обговорення.
-
SpaceX piiras Ukraina sõjaväe Starshieldi terminalide kiirust ilma hoiatuseta
SpaceX kehtestas 13.–14. oktoobri öösel ühepoolselt kiirusepiirangu Ukraina kaitselahingute kasutatavatele Starshieldi (sõjaväelise Starlinki paketi) terminalidele, teavitamata sellest eelnevalt Ukraina relvajõude. Piirangu tõttu katkes side terminalide liikumisel üle 160 km/h ning mitmed Ukraina kaitselahingute missioonid, sealhulgas löök- ja interceptordroonide operatsioonid, ebaõnnestusid. Piirang tuli päevadel, mil Elon Musk oli X-is toetanud president Donald Trumpi süüdistusi Ukraina vastu seoses Vene naftatööstuste löökidega, ja president Volodõmõr Zelenskõi nimetas seda „suureks veaks“, mis võib inimestelt elu nõuda.
-
Kiievi linnapea Klitško esines parlamentis ja süüdistas keskvõimu talviseks kriisiks valmistumise takistamises
14. oktoobril 2026 esines Kiievi linnapea Vitali Klitško Ülemraadas, kuhu ta kutsuti 13. oktoobril andma aru pealinna talveks ettevalmistamisest. Klitško lükkas ümber süüdistused halvas valmisoleus ja süüdistas keskvõimu hoopis «pidevate löökide» andmises Kiievile, vahendite blokeerimises ning õhutõrje ja Ukrenergo objektide kaitses puudujääkides. President Zelenskyi oli varem kahel korral, 9. ja 13. oktoobril, kritiseerinud Kiievi linnavalitsust Plaani stabiilsuse tähtaegade peaaegu täieliku täitmata jätmise eest.
-
Kaks türgi kodanikku süütas Starlinki jaama Poolas, lasti vabadusse ning peeti Saksamaal kinni
Poola politsei vabastas päev pärast Starlinki maajaama süütamist Wola Krobowskas kaks türgi kodanikku, kuigi nende dokumentides oli kahtlusi. Mehed põgenesid Varssavisse takso ja sõitsid edasi Saksamaale, kus nad 12. oktoobril koos kolmanda kahtlusaluse – neid Poola autoga toimetanud türgi naisega – kinni peeti ja Poola väljaandmist ootama jäeti.
-
Bulgaarias Sofiast lõuna pool põletati 11 Starlinki antenni; jaam teenindas ka Ukraina sõjaväge
Kaks maskeeritud meest süütasid 17 Starlinki antenniaside hulgast 11 salajasel objektil umbes 20 km Sofiast lõuna pool, Plana satelliitsidejaama lähedal. Jaam oli üks peamisi maapealseid linke SpaceX-i satelliitidega ja seda kasutasid muu hulgas Ukraina sõjaväelased droonide juhtimiseks ja side pidamiseks. Parlamendiliige Ivaylo Mirchev („Da, Bulgarija”) teatas juhtumist esimesena 12. oktoobri õhtul Facebookis; peaminister Rumen Radev kinnitas tulekahju 14. oktoobri parlamendi istungil, kuid keeldusid üksikasju avaldamast.
-
Bulgaria valib 25. oktoobril presidenti: Yotova ja Gyurov põhikonkurentidena
Bulgarias toimub 25. oktoobril presidendivalimiste esimene voor, kus peamisteks konkurentideks on ajutiselt presidendi kohuseid täitev Iliana Yotova ning endine Ukraina-meelne peaminister Andrey Gyurov. Küsitluste järgi on Yotova selges edus. Valimiste taustal on endine president Rumen Radev nüüd peaminister ning tema uus poliitiline jõud Progressive Bulgaria valitseb parlamendis.
-
Poola president Nawrocki peab läbirääkimisi Grzegorz Brauni kaasamiseks parempoolsesse senati pakti
Poola president Karol Nawrocki läbirääkimised Grzegorz Brauni ringkonnaga seniidi valimiste ühise parempoolse nimekirja loomiseks. Braun on seni olnud Poola poliitilisel perifeerial antisemitistlike, prorusslike ja ukrainavastaste vaadete tõttu. Tema kaasamine tähendaks poliitilise sanitaarkordoni lõppu tema ümber.
-
Le Pen: kui temast saab president, piirab ta teravalt EL-i eelarvet ja Brüsseli volitusi
Prantsusmaa presidendivalimiste eel juhtivas positsioonis olev Marine Le Pen ütles Financial Timesile antud intervjuus, et kui temast saab president, kavatseb ta järsult vähendada EL-i eelarvet ja Brüsseli volitusi. Ta kordas, et Pariis ei toeta EL-i rahastust Ukrainale, ning lubas lõpetada kahepoolse Prantsusmaa abi Kyivile, välja arvatud piiratud operatiivtoe ja Ukraina sõdurite väljaõppe. Le Pen kinnitas ka oma vastuseisu Ukraina EL-i liikmesusele ja avaldas toetust suure rahukonverentsi korraldamisele sõja diplomaatiliseks lahendamiseks.