Teema: Poliitika
-
Kellogg: Ukrainal peab olema vabadus lüüa sihtmärke Venemaal
Endine USA eriesindaja Ukraina küsimustes Keith Kellogg ütles Varssavi julgeolekufoorumil Bloomberg Televisionile antud intervjuus, et Ukrainal peaks olema vabadus rünnata sihtmärke Venemaa territooriumil. Ta astus sellega vastuollu USA presidendi Donald Trumpiga, kes oli nädalavahetusel kutsunud Kiievit üles lõpetama õhurünnakud Vene naftatöötlemistehaste vastu.
-
Endine Ukraina ülemjuhataja Syrskyi BBC intervjuus kaitses Kurski operatsiooni ja selgitas lahkhelisid Fedoroviga
Endine Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Syrskyi andis BBC-le oma esimese suurema intervjuu pärast juulis toimunud tagandamist. Ta nimetas Kurski operatsiooni edukaks manöövriks, ütles, et praegu on võimatu üheselt öelda, kas Ukraina võidab või kaotab, ning kirjeldas enda lahkhelisid endise kaitseministri Mykhailo Fedoroviga sõjavarustuse hangete üle.
-
Ukraina parlament kutsus Kiievi linnaea Vitali Klitškole ülevaadet andma
Ukraina Verkhovna Rada hääletas 13. oktoobri istungil 151 poolthäälega Kiievi linnaea Vitali Klitško parlamendi ette kutsumise poolt. Ettepaneku tegi valitseva fraktsiooni „Rahva Teener" liige Mariana Bezuhla. Klitško sai parlamendis kõnelda viis minutit, küsimusi talle esitada ei lubatud. Ta nimetas süüdistused põhjendamatuteks ja väitis, et õhutõrje ei ole linnaea pädevuses.
-
Poola president süüdistas peaminister Tuskit hirmu õhutamises Venemaa teemal
Poola president Karol Nawrocki süüdistas intervjuus ajalehele Rzeczpospolita peaminister Donald Tuskit Vene ohu üle dramatiseerimises ja poliitilise kasu teenimises. Tusk vastas sotsiaalmeedias tänuga "aususe eest" ning osutas Nawrocki tähelepanuta jäetud probleemidele. Tegemist on kahe Poola tippjuhti vahelise avaliku vastasseisuga Vene ohu hindamise ja riigi rahvusvahelise maine üle.
-
Kreml toetaja Trumpi ettepanekut Ukraina uue presidendi valimiseks; Euroopa liidrid avaldasid Zelenskõile toetust
USA president Donald Trump ütles 10. oktoobril, et Ukrainal on aeg saada uus president, kes suudaks Venemaaga kokkuleppele jõuda. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov toetas Trumpi avaldust, väites, et Volodõmõr Zelenskõi ei näita üles poliitilist tahet sõja lõpetamiseks. Zelenskõi pakkus vastuseks välja valimiste korraldamise tingimusel, et Venemaa nõustub 60-päevase relvarahuga. ELi välisasjade kõrge esindaja Kaja Kallas teatas 12. oktoobri ELi välisasjade nõukogu eel, et sõja ajal valimisi läbi viia ei prita, ja kutsus üles suurendama survet Venemaale. Euroopa ja Briti liidrid avaldasid avalikult toetust Zelenskõile.
-
Ukraina parlament võttis vastu rahvusvähemuste haridusseaduse, mida Ungari nõudis
Ukraina Verkhovna Rada võttis 12. oktoobril vastu seaduse nr 16119, mis laiendab Euroopa Liidu ametlike keelte kõnelevate rahvusvähemuste ja põlisrahvaste laste õigust õppida emakeeles riigikeele kõrval. President Volodymyr Zelenski seaduse allkirjastas. Ungari oli selle seaduse vastuvõtmist seadnud oma tingimuseks kahe Euroopa Liiduga liitumise läbirääkimisklastri – „Siseturg" ja „Konkurentsivõime ja kaasav kasv" – avamisele. ELi alaliste esindajate komitee (Coreper) oli 12. oktoobril valmis heaks kiitma ELi läbirääkimispositsioonid nende klastrite avamiseks ning 13. oktoobril Luxembourgis toimuval Ukraina–ELi valitsustevahelisel konverentsil plaanitakse klastrid ametlikult avada.
-
Ukraina juurdlusbüroo direktor nimetas ajakirjanike tehtud kinnisvarauurimist eksitavaks
Ukraina Riikliku Juurdlusbüroo (DBR) direktor Oleksiy Suhhachov kommenteeris esimest korda Slidstvo.Info ajakirjanike uurimist 143 kinnisvaraobjekti kohta, mille tema vend Oleksandr Suhhachov oli Harkivis omandanud. Suhhachov nimetas teavet ebaõigeks ja suunas ajakirjanikud oma venna poole. Kohtumist jäädvustanud ajakirjanikul takistasid filmimist musta riietuses mehed, kellest üks esitles end õiguskaitseametnikuna.
-
Ukraina rahandusminister teatas parlamendis eelarve likviidsuskriisist
Ukraina rahandusminister Serhi Martšenko teatas 12. oktoobril Verkhovna Radas valitsuse küsimuste tunnil, et riigieelarve üldfondis jäi üheksa kuu jooksul saamata ligi 50 miljardit grivna planeeritud tuludest ning 39 miljardit grivna makseid lükati aasta lõppu. Ta seostas kriisi 29,5 miljardi dollari suuruse partnerluse toetuse saamata jäämisega, mille põhjuseks on rahvusvaheliste reformikohustuste hilinenud täitmine. Pealinna sundmenning
-
Kiievi linna prokuratuur kaebas kohtusse linna mobiilsete varjendite paigaldamise venitamise tõttu
Kiievi linna prokuratuur esitas hagi Kiievi linnariigivalitsuse (KMDA) ja Kiievi linnavolikogu vastu, nõudes mobiilsete varjendite paigaldamist pealinna ühistranspordi peatuste, parkide ja väljakute juurde. Prokuratuur iseloomustas olukorra seadusevastaseks tegevusetuseks ja märkis, et hoolimata pikenenud täismahus sõjast ei ole Kiievis ühtegi maapealset kiiresti paigaldatavat mobiilset varjendit. Kohus on asja menetlusse võtnud.
-
MAGA-figuurid süüdistasid Zelenskyid Vene naftatööstuste ründamises USA kütusehindade tõusu eest
USA parempoolsed kommenterid ning poliitikameetrid on hakanud Ukraina presidenti Volodymyr Zelenskyid süüdistama Vene naftatööstuste ründamises, väidetavalt eesmärgiga kahjustada president Donald Trumpi positsiooni 3. novembri vahevalimiste eel. Narratiivi on levitanud telesaatejuhid, aktivistid ja senaatorid, tuginedes USA kütusehindade tõusule. Ukraina allikad peavad seda poliitiliselt motiveeritud moonutuseks ning osutavad USA–Venemaa diislilepingule ja Lähis-Ida tegelikule mõjule maailmaturul.
-
Zelensky ja Starmer leppisid kokku kahepoolse kohtumise pärast telefonikõnet
Ukraina president Volodymyr Zelensky ja Suurbritannia peaminister Keir Starmer leppisid telefonikõnes kokku kahepoolse kohtumise lähikuudel. Kõne keskendus Ühendkuningriigi uuele Venemaa-vastaste sanktsioonide paketile, õhutõrjevajadusele ja nõudele viivitamatu energiarahu järele. See toimus taustal, kus USA president Donald Trump avalikult kritiseeris Zelenskyt ja teatas USA-Venemaa kokkuleppest Vene diislikütuse tarneteks.
-
Trump kutsus Ukrainat valima uue presidendi; päev varem teatas ta diislilepingust Putini
USA president Donald Trump ütles 10. oktoobril ajakirjanikele, et on aeg, mil Ukraina peaks valima uue presidendi, kes suudaks sõja Venemaaga lõpetada. Ta süüdistas Volodymyr Zelenskit sõja mitmel korral lõpetamata jätmises. Trumpi avaldus järgnes päev varem teatavaks tehtud USA-Venemaa diislikütuse kokkuleppele, mille vastu Ukraina ja EL välisministrite juht Kaja Kallas avaldasid kriitikat.
-
Zelenski heitis Kiivi linnavõimule ette vastupanuvõime plaani peaaegu täielikku täitmata jätmist
9. oktoobri valikoosakorralisel koosolekul teatas president Volodõmõr Zelenski, et Kiivi linnavõimud on peaaegu täielikult jätnud täitmata vastupanuvõime plaani nõutavad sammud. Ta nimedas viivitused vastuvõetamatuks ning märkis, et infrastruktuuriministeerium ja oblastite riigiasutused kannavad isiklikku vastutust. Venemaa löökid on jätkuvalt kahjustanud Ukraina energiataristust ning pealinna ja mitmeid oblasteid on järjest tabanud elektrikatkestused.
-
Endine Saksa liidukantsler Schröder tähistas Putiniga 74. sünnipäeva
Endine Saksa liidukantsler Gerhard Schröder veetis 7. oktoobril Venemaa presidendi Vladimir Putini 74. sünnipäeva Putiniga koos tema kodus, teatas Kreml. Kohtumine vallandas Saksa valitsuse, opositsiooni ja EL-i poliitikute terava kriitika, Saksa liidukantsler Friedrich Merz nimetas Schröderi käitumist " absoluutselt amoraalseks".
-
Endine presidendi kantselei asejuhi Iryna Mudra 20 miljoni grivna suurune kautsjoni summa on tasutud
Iryna Mudra, endine Ukraina presidendi kantselei asejuhataja ja rahapesujuurdluse „Forest Gump" kahtlusalune, vabastati eelvangistusest pärast seda, kui tema eest tasuti täielikult 20 miljoni grivna (ligikaudu 480 000 eurot) suurune kautsjon. Kautsjoni kinnitas 8. oktoobril Kõrgem korruptsioonivastane kohus (ВАКС). Prokuratuur oli algselt nõudnud kautsjoni summaks 150 miljonit grivnat.
-
Ungari lubas Ukraina EL-i läbirääkuste edenemise klastrite 2 ja 3 osas
Ungari nõustus 7. oktoobril edasi lükkama Ukraina EL-i ühinemisläbirääkimisi klastrite 2 ("Siseturg") ja 3 ("Konkurentsivõime ja kaasav kasv") raames. EL-i nõukogu laienemisalane töörühm COELA kiitis heaks nende klastrite sõelumistulemused ning samal päeval otsustasid Coreperi suursaadikud saata Ukrainale ja Moldovale kirjad läbirääkemispositsioonide esitamiseks. See avab tee võimalikule valitsustevahelisele konverentsile 13. oktoobril, kus kaks klastrit ametlikult avatakse.
-
Ukraina ülemjuhataja Drapatõi koostas «sõjaplaani» ja saatis selle RNBO-le läbivaatamiseks
Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Myhailo Drapatõi koostas nn sõjaplaani, mille ta esitas Julgeoleku- ja Kaitse Nõukogule (RNBO) läbivaatamiseks. Dokument on olnud nõukogu menetluses juba mitu nädalat ning käsitleb muuhulgas küsimust, kas esimesel joonel tuleks hoida sõdureid, kes täidavad vaid «silmade ja kõrvade» rolli. Samal ajal on Drapatõi saatnud kümneid koloneleid ja kindraleid reservi.
-
Venemaa nafta- ja gaasitulud langesid üheksa kuuga 17%, hoolimata Uralsi hinnatõusust
Venemaa nafta- ja gaasitulud langesid 2026. aasta üheksa esimese kuu jooksul 17% aastatagusega võrreldes – 5,47 triljoni rublani (64,43 miljardit dollarit) 6,61 triljoni rublalt. Nafta ja gaas moodustavad umbes 20% Vene eelarve maksutuludest. Samal ajal on Uralsi hind püsinud üle 92 dollari barrelist, kuna tootmine ja eksport on sõja ning Ukraina droonirünnakute tõttu langenud 17 aasta madalaimale tasemele.
-
EL lükkas tagasi Ukraina taotluse saada 2027. aasta raha ennetähtaegselt
Euroopa Liit keeldus Ukraina palvest tuua 2027. aastaks planeeritud osa toetusest ette ning nõuab selle asemel reformide elluviimist, mis võiksid vabastada umbes 34 miljardit eurot veel 2026. aastaks. Ukraina on paljudes allikates viidanud 27 miljardi dollari suurusele täiendavale kaitseelarve vajadusele ning kriitilisele rahandusolukorrale.
-
Merz süüdistas Venemaad paremtsionistliku AfD toetamises
Saksa kantsler Friedrich Merz teatas 1. oktoobril Münsteris toimunud Vestfaali rahuauhinna tseremoonial, et Venemaa toetab parempopulistlikku Alternatiiv Saksamaa (AfD) parteid. Tema sõnul püüab Moskva Saksa ühiskonda lõhestada, nõrgendada Saksamaa toetust Ukrainale ja takistada kaitseinvesteeringuid. Merz ei esitanud oma väidete kohta konkreetseid tõendeid.