Guardian: lääne diplomaadid valmistavad Kiievis evakuatsiooniplaane, Ukraina MVA lükkab ümber
The Guardian teatas 2. oktoobril, et kaks anonüümset kõrget lääne diplomaati Kiievis töötavad eraviisiliselt välja kontingentsiplaane suursaadikute üleviimiseks Lvivi või Ida-Poola juhul, kui Venemaa hakkab sihilikult ründama välisriikide diplomaatilisi esindusi. Ukraina välisministeeriumi pressiesindaja Heorhii Tykhyi ütles, et ministeerium ei ole saanud ühtegi sellist teavitust, ning Poola välisministeerium ja Euroopa Liidu suursaadik Katarina Maternova kinnitasid, et nende esindused jätkavad Kiievis tööd.
Põhipunktid
- The Guardian: kaks anonüümset kõrget lääne diplomaati Kiievis kinnitasid, et eraviisiliselt töötatakse välja plaane suursaadikute viimiseks Lvivi või Ida-Poolasse, kui Venemaa hakkab sihilikult ründama välisdiplomaatilisi esindusi.
- Ukraina välisministeeriumi pressiesindaja Heorhii Tykhyi sõnul ei ole ministeerium saanud ühtegi sellist teavitust; ta märkis, et diplomaatilised esindused peavad kehtiva korra kohaselt teavitama MVA-d kavandatavast ümberpaigutamisest.
- Poola välisministeerium teatas, et Poola suursaatkond Kiievis jätkab tavapärast tööd; Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Katarina Maternova kinnitas, et kõik ELi saatkonnad Kiievis tegutsevad edasi.
- Kiievi linnapea Vitali Klõštško nimetas olukorda pealinnas „väga dramaatiliseks“ ja ütles, et vaenlane „rebib Kiievi tükkideks“.
- Guardian viitab Kiievi teravale Patriot-tõrjerakettide puudusele ja uue põlvkonna kiiremate Venemaa reaktiivmootoriga droonide ilmnemisele, mida on raskem alla tulistada.
- Energieminister Denys Šmõhal teavitas Euroopa kolleege Venemaa vastu võetud plaanist kasutada Ukraina energiataristu vastu kuni 1000 raketti, drooni ja pommi.
- The Guardiani allikate ja Ukraina välisministeeriumi seisukohad on vastuolus: ajaleht väidab, et kontingentsiplaanid on väljatöötamisel, ministeerium kinnitab, et ametlikke teavitusi ei ole tulnud.
Miks see on oluline
Lugu annab märku, et lääne diplomaadid peavad Kiievi julgeolekuolukorda piisavalt tõsiseks, et kaaluda saatkondade evakueerimise kontingentsiplaane — samm, millel oleks nii sümbolne kui ka poliitiline kaal Ukraina ja Venemaa inforuumis. Samal ajal on avalikkuse ette jõudnud kaks vastuolulist versiooni: The Guardiani anonüümsed allikad räägivad plaanidest, Ukraina välisministeerium aga eitab teavituste saabumist. See toimub taustal, kus Venemaa rünnakud Kiievi vastu on intensiivistunud, Patriot-tõrjerakettidest on puudus ja esile on kerkinud uue põlvkonna reaktiivmootoriga droonid, mida on raskem alla tulistada.
Mis juhtus
The Guardian avaldas 2. oktoobril artikli, milles kaks anonüümset kõrget lääne diplomaati Kiievis kinnitasid, et eraviisiliselt töötatakse välja kontingentsiplaane saatkondade viimiseks Lvivi või Ida-Poolasse juhuks, kui Venemaa hakkab sihilikult ründama välisriikide diplomaatilisi esindusi. Samal ajal teatas Ukraina välisministeeriumi pressiesindaja Heorhii Tykhyi, et ministeerium ei ole saanud ühtegi sellist teavitust, ning märkis, et kehtiva korra kohaselt peavad diplomaatilised esindused MVA-d teavitama. Poola välisministeerium ja Euroopa Liidu suursaadik Katarina Maternova kinnitasid, et nende esindused jätkavad Kiievis tööd. Kiievi linnapea Vitali Klõštško kirjeldas pealinna olukorda „väga dramaatilisena“ ja ütles, et vaenlane „rebib Kiievi tükkideks“. Energieminister Denys Šmõhal teavitas Euroopa kolleege Venemaa plaanist kasutada Ukraina energiataristu vastu kuni 1000 raketti, drooni ja pommi. President Volodõmõr Zelenskõi on väljendanud arvamust, et Kreml eskaleerib sõda enne USA vahevalimisi.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina allikad asetavad loo keskmesse välisministeeriumi pressiesindaja Heorhii Tykhyi eitava vastuse, mida tsiteeritakse põhjalikult: ta kinnitab, et ministeerium ei ole teavitusi saanud, ja märgib, et ei tea, kust välismeedia sellise info sai. Esile tõstetakse Poola välisministeeriumi seisukohta, et Poola suursaatkond Kiievis jätkab tööd, ning The Guardiani lugu käsitletakse kui ametlikke kanaleid mitte-kinnitavat teavet. Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitseinõukogu juures tegutsev desinformatsioonivastane keskus viitas Tykhyi avaldusele ja kutsus üles toetuma ainult ametlikele infoallikatele, andes loole infohäda raamistuse. Kiievi linnapea Vitali Klõštško hoiatus, et pealinn on „väga dramaatilises olukorras“ ja et vaenlane „rebib Kiievi tükkideks“, toob esile pigem inimlikku ja infrastruktuurilist kannatust kui diplomaatilist logistikat.
Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad
The Guardiani algse reportaaži raames tõstavad esile kaks anonüümset kõrget lääne diplomaati, kes kinnitavad kontingentsiplaneerimist Lvivi või Ida-Poola suunal, kusjuures diplomaadid ise rõhutavad avalikult, et kavatsevad Kiievisse jääda, et mitte teha Venemaale propagandat. Lugu seob võimaliku lahkumise laiema taustaga: Venemaa tugevnevad rünnakud Kiievi tsiviil- ja energiataristu vastu, Patriot-tõrjerakettide puudus ning uue põlvkonna reaktiivmootoriga droonide ilmumine. Anonüümsete diplomaatide tsitaadid — „Venemaa kavatseb Kiievi külmutada, lükata tagasi kiviaega“ ja „olukord halveneb selgelt kiiresti“ — annavad loole alarmistliku tooni, mis on selges vastuolus Ukraina välisministeeriumi ametliku eitusega. Venemaa välisministeerium on samal ajal kordustanud hoiatusi, et välisriikide kodanikud ja diplomaadid peaksid Kiievist lahkuma.
Kus kajastused lahknevad
The Guardiani anonüümsed kõrged lääne diplomaatide allikad väidavad, et kontingentsiplaanid Kiievi saatkondade viimiseks Lvivi või Ida-Poolasse on väljatöötamisel ja neid aktiveeritaks juhul, kui Venemaa hakkab sihilikult ründama välisriikide diplomaatilisi esindusi. Ukraina välisministeeriumi pressiesindaja Heorhii Tykhyi eitab seda: ta kinnitab, et ministeerium ei ole saanud ühtegi taotlust ega teavitust, ning viitab kehtivale korrale, mille järgi peavad diplomaatilised esindused MVA-d ümberpaigutamisest teavitama. Poola välisministeerium ja Euroopa Liidu suursaadik on omalt poolt teatanud, et nende esindused jätkavad Kiievis tööd. Nii on tekkinud selge vastuolu ajalehe anonüümsete allikate ja ametlike diplomaatiliste kanalite vahel.
Taust
Veebruaris 2022, enne täiemahulist invasiooni, viis USA oma saatkonna üle Lvivi (14. veebruaril 2022) ning osa personalist hiljem Poolasse; Ühendkuningriik taastas oma Kiievi saatkonna töö 2022. aasta aprilli lõpus ja USA ametlikult 18. mail 2022. Poola saatkond Kiievis ei evakueerunud — suursaadik Bartosz Cichocki jäi pealinna. Ka Vatikani Apostellik Nuntsiatuur jäi sõja esimestel kuudel Kiievi. 2025. aasta mai lõpus kutsus Venemaa välisminister Sergei Lavrov ameeriklasi üles Kiievi saatkonnast lahkuma; ELi välisasjade juht Kaja Kallas seejärel teatas, et USA saatkond on Kiievist lahkunud, mida Ukraina MVA ja USA saatkond ise eitasid. President Zelenskõi on väljendanud veendumust, et Kreml eskaleerib sõda enne USA vahevalimisi, ning 29. septembril teatas ta, et Ukraina on saanud mitmelt riigilt õhutõrjepakette, hiljem ka uue Patriot-rakettide paketi kokkuleppe.