Euroopa Komisjon
-
ELi komisjon saatis Ukraina parlamendiliikmetele kirja 27 miljardi dollari suuruse kaitserahastuse tingimustega
Vastuseks Ukraina palvele eraldada täiendavalt 27 miljardit dollarit kaitseraha saatisid kaks ELi volinikku Ukraina rahvasaadikutele kirja, milles seavad tingimused täiendavaks rahastamiseks. Kirjas tuletatakse meelde Ukraina seadusandlikke kohustusi programmide Ukraine Facility ja Ukraine Support Loan raames ning nõutakse muu hulgas kuni 150-euroste saadetiste maksustamist ja rahvusvähemuste õiguste austamist.
-
Zelenski palgeni Kravtšenko tagandamist pärast kahtlustuse esitamist NABU juhile
Ukraina peaprokurör Ruslan Kravtšenko, kes oli nädal varem pärast „Kartaago“ erioperatsiooni ametist lahkunud, teatas 14. septembri videopöördumises, et on allkirjastanud kahtlustuse riikliku korruptsioonivastase büroo NABU direktori Semen Krõvonose suhtes. President Volodõmõr Zelenski süüdistas teda sõltumatute korruptsioonivastaste organite ründamises, esitas Riigiduumale Kravtšenko tagandamiseks seadusliku taotluse ja andis sama päeva õhtul välja dekreedi nr 905/2026, millega taotas ametist peatamist sõjaseisukorra seaduse alusel. Euroopa Komisjon teatas, et on olukorrast teadlik, kuid ei kommenteeri üksikjuhtumeid, ning kinnitas EL-i nulltolerantsi poliitikat korruptsiooni suhtes ja sõltumatute korruptsioonivastaste organite tähtsust Ukraina jaoks.
-
Poola ei blokeeri Ukraina EL-i läbirääkimisklastrite avamist
Poola välisminister Radosław Sikorski teatas ühisel briifingul Kiievis Ukraina välisministri Andrii Sybihaga, et Poola ei blokeeri Ukraina EL-i liitumisläbirääkimiste klastrite avamist. Sikorski märkis, et läbirääkimised ei ole Ukraina jaoks kerged, nagu polnud need ka Poola jaoks, ning et Euroopa Komisjoni hinnangul on Ukraina juba läbirääkimisteks valmis. Ta sidus Ukraina EL-i integratsiooni julgeolekuga, viidates Vene õhurünnakutele Poola piiri lähistel.
-
EL kiitis heaks 6,1 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale droonide ja Patrioti rakettide ostuks
Euroopa Komisjon kinnitas ametlikult 6,1 miljardi euro suuruse laenusumma eraldamise Ukrainale droonide ja Patrioti õhutõrjesüsteemide rakettide, sealhulgas PAC-3, ostmiseks. Otsuse teatas Brüsselis Euroopa kaitseministri ja kosmosevoliniku Andrius Kubiliuse. ELi liikmesriigid pidid eraldi heaks kiitma viis erandit tavapärastest riigihankereeglitest, et võimaldada ELi rahaliste vahendite suunamist kolmandate riikide relvaostudeks.
-
Ukraina õhutõrjerakettide varud on ammendumas, kuna Venemaa suurendab droonide ja ballistiliste rakettide tootmist
Ukraina õhutõrjerakettide varud Patriot süsteemide ja F-16-de jaoks on peaaegu otsakorral, samas kui Venemaa toodab Geran-tüüpi reaktiivdroone ja ballistilisi rakette kasvavas mahus. Ukraina püüab katta tekkinud lünga Euroopa tarnitavate SAMP/T süsteemide ja ühise Freyja projektiga, mis pakub PAC-3 rakettidele odavamat alternatiivi.
-
EL kaalub külmutatud Vene varade üleviimist Euroclearilt EL-i kontrollitavale valdajale
Euroopa Liidus on kerkinud idee viia Venemaa külmutatud varad Belgia Eurocleari hoiupaigast üle uuele EL-i kontrollitavale valdajale, et toetada Ukrainat ja kõrvaldada Belgia õiguslikud vastuolud. Ukraina on juba esitanud Brüsselile konkreetse ettepaneku, kuid EL peab seda praegu teoreetilise võimalusena ning Euroopa Komisjonil puudub vastav seadusandlik ettepanek.
-
Ukraina taotleb Euroopa Liidult 27 miljardi dollari suurust lisaabi aasta lõpuks
President Zelenskyi teatas Euroopa partneritele, et Ukraina vajab aasta lõpuks täiendavalt 27 miljardit dollarit. Euroopa ametnikud olid sellise mahu üle üllatunud ja kahtlevad, kas summad on põhjendatud. Ukraina pöördus lisaraha saamiseks ka Suurbritannia, Kanada ja Jaapani poole ning kutsub üles kasutama Brüsselis asuvas Euroclearis hoitavaid külmutatud Vene varasid.
-
Ukraina valitsus saatis kolm uut eelnõu Rahvuskogusse rahvusvahelise rahastuse avamiseks
Ukraina kabinet kiitis heaks ja edastas Verkhovna Radale kolm uut seaduseelnõud, mis on vajalikud rahvusvahelise finantseerimise kaasamiseks ja riigieelarve defitsiidi katmiseks. Peaminister Serhi Koretski sõnul on olukord eelarvega tõsine ning ta kutsus parlamendiliikmeid üles erakondlikust kuuluvusest sõltumata hääletama seaduste poolt nii kiiresti kui võimalik. Alates septembri algusest on valitsus kokku heaks kiitnud kaheksa eelnõu ning kavatseb kõik vajalikud otsused vastu võtta 1. novembriks.
-
Ramsteini kohtumisel lubas Saksamaa Ukrainale Patriot-rakette ja avas uue "City Dome" projekti
8. septembri virtuaalsel Ramsteini formaadis Ukraina kaitsekontaktgrupi 36. kohtumisel teatas Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius PAC-2 ja AIM-9 rakettide kiirest tarnest Bundeswehri ladudest ning "City Dome" projekti käivitamisest Ukraina linnade kaitsmiseks. Suurbritannia eraldas 100 miljonit naela PURL-i kaudu õhutõrjepaketti, mis sisaldab Patriot rakette, ning Ukraina sõlmis koos partnerite ja EL-i laenuga lepingu ligikaudu 1000 Patrioti raketi hankimiseks.
-
USA eriesindajad külastasid esimest korda Ukrainat: kolm vooru läbirääkimisi, läbimurret ei saavutatud
USA president Donald Trumpi eriesindajad Steve Witkoff ja Jared Kushner külastasid 5. septembril Moskvas Vladimir Putinit ning 6. septembril esimest korda alates läbirääkimiste algusest ka Kiievit, kus nad pidasid kolm vooru kõnelusi Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga. Teise vooruga ühinesid Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriigi julgeolekunõunikud. Mingeid sisulisi läbimurdeid ei teatatud, kuid pooled kinnitasid kavatsust naasta USA–Ukraina–Venemaa kolmepoolse formaadi juurde ning USA toetab Ukrainale eraldi „talvepaketti“ õhukaitse ja energeetika toetuseks.
-
Ukraina peaprokurör Kravtšenko astus tagasi korruptsioonijuhtumi taustal
Ukraina peaprokurör Ruslan Kravtšenko esitas 7. septembri õhtul tagasiastumisavalduse – samal päeval, mil ta oli varem ajakirjanikele teatanud, et ei kavatse vabatahtlikult lahkuda. Tema lahkumine järgnes riigiprokuratuuri ametnikku Sergei Kropyvat kahtlustava kriminaalorganisatsiooni paljastanud NABU ja SAP erioperatsioonile "Kartaago". President Zelenskyi kohtus päeval Kravtšenkoga ning esitas avalduse tagasiastumiseks parlamendile.
-
EL liikmesriigid kiitsid heaks Ukraina Patriot-õhutõrjerakettide ostu 3,2 miljardi euro suuruse laenutranšiga
Euroopa Liidu liikmesriigid kiitsid heaks erandi, mis lubab Ukrainal osta USA toodetud Patriot-süsteemide kriitilisi komponente EL-i 90 miljardi euro suurusest Ukraine Support Loan'i laenust. Järgmine väljamakse on 3,2 miljardit eurot, lisaks juba välja makstud 8,4 miljardile eurole. Erandi vajalikkus tuleneb laenureeglist, mis eelistab EL-is, Ukrainas või Euroopa Majanduspiirkonnas toodetud relvi.
-
EL-i ja Ukraina droonide liidu esimene kohtumine toimub 11. septembril Brüsselis
EL-i ja Ukraina droonide liidu esimene kohtumine peetakse 11. septembril Brüsselis. Osalevad EL-i kaitselitsentaja Andrius Kubilius ning 19 EL-i ja 9 Ukraina droonitootjat. Kohtumise eesmärk on hinnata olukorda, määratleda ajakava ja arutada esmaseid meetmeid.
-
Hispaania suurendab Ukrainale tarnitavate Patriot-rakettide hulka
Hispaania teatas, et suurendab Ukrainale mõeldud Patriot õhutõrjesüsteemide rakettide tarnet. Teate tegi välisminister José Manuel Albares 3. septembril Iirimaal toimunud EL-i välisministrite kohtumisel pärast kahepoolset kohtumist Ukraina välisministri Andriy Sybihaga 2. septembril.
-
Euroopa Komisjon: USA-lt ei ole tulnud ametlikku nõuet Ukraina abi hüvitamiseks
Euroopa Komisjon teatas 4. septembril, et ei ole saanud USA-lt ametlikku nõuet, millega Washington nõuaks Euroopalt hüvitist USA sõjalise abi eest, mida Ukrainale anti Joe Bideni presidendiajal. Komisjoni aseesimees Olof Gili sõnul pole Komisjon saanud ametlikku teavitust ka Donald Trumpi 3. septembri Truth Sociali postituse kohta. Pressiesindaja Christian Wigand rõhutas, et EL ja liikmesriigid on Ukraina suurimad doonorid, olles andnud üle 220 miljardi euro abi, millest 87 miljardit eurot on läinud sõjalise kaitsevõime tugevdamiseks.
-
Ungar jätkab Ukraina ELiga liitumise läbirääkimiste blokeerimist
Ungarist peaminister Péter Magyar sidus 3. septembri avalduses Budapesti toetuse Ukraina ELi ligipääsulebiljustele kokkuleppe täitmisega ungari vähemuse õiguste kohta Ukrainas. Ukraina asepeaminister Vsevolod Chentsov kinnitas, et riik on täitnud tingimused teise ja kolmanda läbirääkimisklastri avamiseks ning et Ungari tõstatatud haridus- ja vähemuse õiguste küsimused kuuluvad juba avatud esimesse klastri. Samal päeval võttis Verkhovna Rada ühehäälselt vastu avalduse, milles tunnistati ja mõisteti hukka Nõukogude sõjaväehallatuse kuriteod Transkarpaatias aastatel 1944–1946.
-
Ungari jätkab Ukraina sõjameeste kaitsmist EL-i reeglitest hoolimata
Ungari peaminister Péter Magyar teatas, et Ungari valitsus jätkab ajutise kaitse andmist Ukraina sõjaväekohustuslastele, kes põgenevad Ungarisse, eeskätt Transcarpathia eesti ungarlastele. See toimub vastuolus uue EL-i reegliga, mis piirab ajutist kaitset meestel, kellel on lahendamata küsimused sõjaväelise arvestusega. Ungari hääletas EL-i meetme vastu ning ei ole Euroopa Komisjoni oma kõrvalekaldest kirjalikult teavitanud.
-
Ukraina valitsus saatis nelja eelnõuga seadusandlikuks menetlemiseks Rahvusassambleesse
Ukraina valitsus kiitis heaks ja saatis Ülemraadale neli eelnõu, mis on vajalikud riigi kohustuste täitmiseks ELi ja IMF-i ees. Nende seaduste vastuvõtmine on eeltingimuseks ELi makrofinantsabi kolmanda 1,45 miljardi eurose transi saamisele. Peaminister Serhiy Koretsky teatas eelnõude esitamisest.
-
ELAR: ELi kaitsevalmidus 2030. aastaks on kahtluse all USA-sõltuvuse ja killustatuse tõttu
Euroopa Kontrollikoda (ECA) avaldas aruande, mille kohaselt on ELi võime reageerida 2030. aastaks võimalikule sissetungile endiselt küsitav tulenevalt sõltuvusest USAst ja liikmesriikide killustatud kaitsesüsteemidest. Auditit juhtinud ECA liige Marek Opiola märkis, et ELi kaitsevalmiduse saavutamine 2030. aastaks on jätkuvalt keeruline, ehkki ELi riikide kaitserahastus kasvas aastatel 2020–2025 79%.
-
Ukraina esitas EL-ile esimese ametliku taotluse rahastada PAC-3 rakette 90-miljardilisest laenust
Ukraina on ametlikult taotlenud Euroopa Komisjonilt mitme miljardi euro kasutamist EL-i 90 miljardi euro suurusest toetuslaenust, et rahastada PAC-3 tabamusrakettide ostu Patriot õhutõrjesüsteemide jaoks. Komisjoni president Ursula von der Leyen kinnitas taotluse kättesaamist 2. septembril enne kohtumist NATO peasekretäri Mark Rutte'iga Brüsselis ning ütles, et EL-i liikmesriigid taotlust praegu vaatavad ja protsess liigub "õiges suunas". Tegemist on esimese sellise ametliku taotlusega ning PAC-3 rakettide USA päritolu tõttu vajab ost EL-i laenust erandit programmi Euroopa-eeskuju reeglist.