Teema: Euroopa Liit
-
EL eraldab Ukrainale järgmisel nädalal umbes 3 miljardit eurot sõjalist abi
President Volodymyr Zelenski ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen pidasid 11. oktoobril telefonikõne, mille järel Ukraina teatas, et EL eraldab 12.–18. oktoobril Ukrainale umbes 3 miljardit eurot täiendavat sõjalist abi, mis suunatakse droonidele ja rakettidele. Samal päeval teatas Zelenski värsketest Vene rünnakutest Ukraina energiataristu vastu Kiievis ja Harkivi oblastis pärast USA presidendi Donald Trumpi avaldust energiarahutuse kohta. Von der Leyen toetas Zelenski üleskutset relvarahule, mis kaitseks globaalseid toidutarneid ja energiaobjekte nii Ukrainas kui Venemaal.
-
Trump tegi Putiniga diislikütuse kokkuleppe ja nõudis Zelenskyl lahkumist
9. oktoobril teatas USA president Donald Trump telefonkõne järel Venemaa presidendi Vladimir Putiniga kokkuleppest lasta USA ja maailma turgudele 300 000–3 miljonit tonni Vene diislikütust. Kreml tühistas selleks ennetähtaegselt juulis 2026 kehtestatud diisliekspordi keelu ning USA rahandusministeerium väljastas ajutise üldloa kuni 7. aprillini 2027. Trump süüdistas seejärel Ukraina presidenti Volodymyr Zelenskyt sõja mitte lõpetamises ja ütles, et "on aeg, et Ukraina valiks uue presidendi". Zelensky nimatas otsust "nõrkuseks" ja "kingituseks Putinile", samal ajal kui USA, Ukraina, Euroopa ja NATO läbirääkimised Miamis ennetähtaegselt lõppesid.
-
Michal: Eesti tõstab Ukrainale antavat abi, et Vene naftatööstused hävitada
Eesti peaminister Kristen Michal teeb järgmisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel ettepaneku suurendada Ukrainale antavat abi, et võimaldada Ukrainal hävitada Vene naftatööstusi. Samas kritiseeris Michal teravalt 9. oktoobri USA-Venemaa diislikokkulepet, nimetades seda suureks veaks ja öeldes, et kokkulepped diktaatoritega viivad hukatusse.
-
Tusk ja Zelenskõi arutasid Poola-Ukraina solidaarsust ja Ukraina kaitsevajadusi
Poola peaminister Donald Tusk ja Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi pidasid 11. oktoobril telefonikõne, mille käigus Tusk lubas Poola ja Euroopa täielikku solidaarsust Ukrainaaga. Zelenskõi teavitas Tuski Ukraina kaitsesvajadustest Venemaa üha intensiivsema pommitamise ja destabiliseerimistegevuse taustal. Samuti kooskõlastati diplomaatilistises tegevust eelseisvateks EL-i kohtumisteks Brüsselis.
-
Trump tühistas Venemaa diislikütuse sanktsioonid Putini kõne järel – Euroopa ja Ukraina kriitika
9. oktoobril teatas USA president Donald Trump 'ülim edukast' telefonikõnest Vladimir Putiniga ja leppis kokku Venemaa diislikütuse tarned USA ja maailmaturgudele, tuues välja korragaaksade mahuks kuni üle 4,8 miljoni tonni. USA rahandusministeerium andis välja ajalueu üldise litsentsi (No. 135), mis lubab Vene päritolu diislikütuse müüki ja importi kuni 7. aprillini 2027. President Volodõmõr Zelenskõi nimetas otsust 'nõrgaks' ja 'ebaausaks' ning ütles, et Ukraina jätkusid droonirünnakuid Venemaa naftatehastele. Euroopa Liidu, Ühendkuningriigi, Saksamaa, Soome, Rootsi ja Eesti juhid kinnitasid, et ei vähenda survet Venemaale, ning Kaja Kallas teatas 12. oktoobriks kavandatavast suurimast ELi sanktsioonide paketist alates sõja algusest.
-
Trump kutsus Ukrainat valima uue presidendi; päev varem teatas ta diislilepingust Putini
USA president Donald Trump ütles 10. oktoobril ajakirjanikele, et on aeg, mil Ukraina peaks valima uue presidendi, kes suudaks sõja Venemaaga lõpetada. Ta süüdistas Volodymyr Zelenskit sõja mitmel korral lõpetamata jätmises. Trumpi avaldus järgnes päev varem teatavaks tehtud USA-Venemaa diislikütuse kokkuleppele, mille vastu Ukraina ja EL välisministrite juht Kaja Kallas avaldasid kriitikat.
-
Montenegro pidas kinni ja kavatseb välja saata Vene propagandavõrgustiku «Rybar» asutaja
Montenegro politsei pidas 9. oktoobril Risanis koostöös riikliku julgeolekuagentuuriga kinni Mihhail Zvintšuki, Vene Telegrami kanali «Rybar» («Рыбарь») asutaja, tema abikaasa Valerija Zvintšuki ning veel kolm Vene kodanikku. Kõigi viie elamisluba tühistati ja nad kuulutati välja saadavaks riigi sisejulgeoleku kaalutlustel. Zvintšuk on alates 2023. aastast Euroopa Liidu sanktsioonide all ning USA on tema ja võrgustikuga seotud isikute asukoha kindlakstegemise eest välja pannud kuni 10 miljoni dollari suuruse preemia.
-
Ukraina ekspordib elektrit EL-i, samal ajal kui kodutarbijad kannatavad elektrikatkestuste all
Ukraina ekspordib elektrit Euroopa Liitu, kuid riigi idaosas tarvitavad kodanikud kannatavad pikenenud elektrikatkestuste all, sest Vene rünnakutes kahjustatud ülekandeliinid ei võimalda elektrit läänest itta transportida. Ukrenergo teatas 9. oktoobri hommikul mõnes piirkonnas erakorralistest katkestustest ning ületas seni kehtinud graafikud.
-
Endine Saksa liidukantsler Schröder tähistas Putiniga 74. sünnipäeva
Endine Saksa liidukantsler Gerhard Schröder veetis 7. oktoobril Venemaa presidendi Vladimir Putini 74. sünnipäeva Putiniga koos tema kodus, teatas Kreml. Kohtumine vallandas Saksa valitsuse, opositsiooni ja EL-i poliitikute terava kriitika, Saksa liidukantsler Friedrich Merz nimetas Schröderi käitumist " absoluutselt amoraalseks".
-
Venemaa rünnak Kramatorskis: kahe bussi pihta, hukkus kuni 33 inimest
8. oktoobril 2026 tabas Venemaa Kramatorskis kaht reisijateveo bussi (marsruutkat). Hommikuse teate kohaselt oli hukkunud vähemalt 12 inimest; päeva jooksul kasvas arv 30-ni, rahvusvahelised ja mõned Ukraina allikad andsid hiljem ka 33 hukkunut. Haavatuid on 13–18, sõltuvalt allikast ja hetkest. Donetski oblasti sõjavaraadministratsiooni juhi Vadõm Filatškini sõnul peatatakse alates 9. oktoobrist Kramatorski ja Slovjanski ühistransport.
-
EL saadikud leppisid kokku uues Venemaa sanktsioonide paketis, Eesti taotlusel eemaldati üks Vene ettevõte
ELi suursaadikud leppisid 7. oktoobril kokku uues Venemaa vastases sanktsioonide paketis, mis sisaldab 743 eraisikut ja 826 juriidilist isikut. Eesti taotlusel eemaldati loetelust üks Vene ettevõte ja sellega seotud isik, kuna ettevõte varustab haruldasi muldmetalle Eesti ettevõtet NPM Silmet. Sanktsioonid kinnitab ametlikult ELi välisministrite kohtumine 12. oktoobril.
-
Leedu koos Balti riikidega soovitab EL keelata Venemažioõli teravilja transiidi
Leedu peaminister Mindaugas Sinkevičiūs teatas, et Leedu teeb EL-ile ettepaneku keelata Venemaa teravilja transiit liidu territooriumil. Eesti, Läti ja Leedu juhtide ühiskirjas Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Komisjoni juhtidele nõutakse sama keelu kehtestamist ning Leedu kavandab ka Vene põllumajandusoligarhide lisamist sanktsioonide nimekirja.
-
USA ja Venemaa arutavad Ameerika investori kaasamist Nord Streami torustike taaskäivitamiseks
USA ja Venemaa ametnikud, sealhulgas presidendi eriesindaja Jared Kushner ja Kremli lähedane nõunik Kirill Dmitrijev, on pidanud läbirääkimisi Ameerika investori kaasamiseks kahjustatud Nord Streami gaasijuhtmete töö taastamisse. Valge Maja eitab, et Nord Streami oleks hiljuti konkreetselt arutatud, Saksamaa aga avaldab vastuseisu ja tuletab meelde Euroopa Liidu sanktsioone.
-
Ungari lubas Ukraina EL-i läbirääkuste edenemise klastrite 2 ja 3 osas
Ungari nõustus 7. oktoobril edasi lükkama Ukraina EL-i ühinemisläbirääkimisi klastrite 2 ("Siseturg") ja 3 ("Konkurentsivõime ja kaasav kasv") raames. EL-i nõukogu laienemisalane töörühm COELA kiitis heaks nende klastrite sõelumistulemused ning samal päeval otsustasid Coreperi suursaadikud saata Ukrainale ja Moldovale kirjad läbirääkemispositsioonide esitamiseks. See avab tee võimalikule valitsustevahelisele konverentsile 13. oktoobril, kus kaks klastrit ametlikult avatakse.
-
EL-i saadikud leppisid kokku suurimas Vene-vastases sanktsioonipaketis
Euroopa Liidu liikmesriikide suursaadikud leppisid 7. oktoobril kokku uues suures sanktsioonipaketis Venemaa vastu. Pakett hõlmab 743 füüsilist ja 826 juriidilist isikut, kes on seotud Venemaa sõjatööstuskompleksiga, 77 isikut, kes valiti Venemaa Riigiduumasse okupeeritud Ukraina territooriumidelt, ning kolme Venemaa Keskvalimiskomisjoni liiget. Samuti pikendati keemiarelva leviku ja kasutamise sanktsioonirežiimi. Formaalne kinnitamine toimub 12. oktoobril Luxembourgis EL-i välisasjade nõukogu kohtumisel.
-
Ukraina sai EL-i Ukraine Support Loan'ist uue 1,2 miljardi euro suuruse laenuosa
Ukraina sai 7. oktoobril EL-i Ukraine Support Loan'i programmi uue, umbes 1,2–1,24 miljardi euro suuruse laenuosa, mille teatas peaminister Serhiy Koretsky. Raha suunatakse Ukraina ettevõtete toodetud droonide, droonipüüdurite, droonimoonuse ja rakettide soetamiseks. Koos selle osamaksega on Ukraina saanud programmi raames peaaegu 13 miljardi euro ulatuses kaitserahastust.
-
Euroopa Komisjon kiitis heaks EL-i laienemise reformipaketi, mis puudutab ka Ukrainat
Euroopa Komisjon kiitis 6. oktoobril Strasbourgis heaks laienemisele eelnevate poliitikate läbivaatamise paketi, millega soovitakse EL-i uute liikmete, sealhulgas Ukraina, vastuvõtuks ette valmistada. Paketti tutvustas laienemisvolinik Marta Kos ning see hõlmab üleminekut kvalifitseeritud häälteenamusele valitud valdkondades, tugevamaid kaitsemeetmeid õigusriigi põhimõtte tagasipöördumise vastu, Ukraina põllumajandussektori jaoks spetsiaalseid mehhanisme ning nn järk-järgulise integreerumise kontseptsiooni neljale edasijõudnud kandidaatriigile.
-
Bulgaaria majandusvööndis ründasid droonid kaht kaubalaeva, üks uppus
6. oktoobril ründasid droonid Bulgaaria musta mere erandmajandusvööndis kaht kaubalaeva. Togo lipu all sõitnud ALFA WATAN sai raskeid konstruktsioonikahjustusi ja vajus Bulgaaria rannikust itta, selle meeskond loeti kadunuks. Palaui lipu all sõitnud ABLE süttis, kuid kõik 18 selle meeskonnaliiget evakueeriti Bulgaaria parvlaeva DIOSCURIA pardale. See on esimene teadaolev droonirünnak Bulgaaria erandmajandusvööndis.
-
Ukraina teine ja kolmas EL-i läbirääkimisklaster võivad avaneda 13. oktoobril
Ukraina asepeaminister Vsevolod Chentsov teatas kokkuleppest Ungari poolega avada Ukraina EL-i liitumisläbirääkimiste teine ja kolmas klaster 13. oktoobril, tingimusel et Verkhovna Rada võtab selleks ajaks vastu seaduseelnõu nr 16119. Tegemist on Ukraina põlisrahvaste ja rahvusvähemuste haridusõigusi käsitleva eelnõuga, mille vastuvõtmine on olnud Ungari jaoks oluline küsimus. Parlamendi esimees Ruslan Stefanchuki sõnul alustab Verkhovna Rada tööd 12. oktoobril ja kavatseb menetleda mitmeid Euroopa integratsiooniga seotud eelnõusid.
-
Euroopa Komisjon: Ukraina ja Moldova jaoks võidakse järgmisel nädalal avada kaks ELi läbirääkimisklasterit
ELi laienemise volinik Marta Kos teatas 5. oktoobril Brüsselis pärast Moldova–ELi assotsiatsiooninõukogu kohtumist, et Ukraina ja Moldova jaoks võidakse järgmisel nädalal Luksemburgis toimuval valitsustevahelisel konverentsil avada kaks järgmist läbirääkimisklasterit. Kos sidus avamise tingimuseks Ukraina Verkhovna Rada poolt 12. oktoobril hääletatava rahvusvähemuste haridusseaduse eelnõu vastuvõtmisega, mida Budapest on nõudnud.