Teema: Euroopa Liit
-
Läti peaminister: iga EL-i elanik võiks aidata Ukrainat ühe õlle aastahinnaga
Läti peaminister Andris Kuļbergs ütles 15. oktoobril enne Brüsselis algavat EL-i tippkohtumist, et Ukraina talve üleelamiseks piisaks, kui iga bloki 450 miljonist elanikust annaks ühe õlle aastahinna jagu raha. Ta nõudis ka Venemaa suhtes karmimaid sanktsioone ning lääne komponentide jõudmise takistamist Vene rakettide tootmisse.
-
Зеленський vastas Le Peni Ukraina rahastamise mõtte kriitika: koostöö on vastastikku kasulik
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi vastas ajalehe Financial Times intervjuus Prantsusmaa paremäärmusliku presidendikandidaadi Marine Le Peni avaldustele, et too kavatseb võimule tulles Ukraina rahastamise lõpetada. Zelenskõi sõnul on Ukraina sõjaväe tehnoloogiline ja lahingukogemus oluline partneritele, sealhulgas Ühendkuningriigile, USA-le ja Prantsusmaale, ning Prantsuse tööstus saab Ukraina tehnoloogiatest, koostööst ja ühistootmisest kasu. Le Pen juhib 2027. aasta Prantsuse presidendivalimiste eel küsitlustes konkurentide ees märkimisväärselt.
-
EL eraldas Ukrainale 2,86 miljardit eurot kaitseotstarbelist laenuraha
Euroopa Komisjon eraldas 14. oktoobril Ukrainale 2,86 miljardit eurot 90 miljardi suuruse Ukraina toetuslaenu (Ukraine Support Loan) kaitssekomponendist. Raha läheb õhutõrjesüsteemide, droonide, rakettide, radarijaamade, elektroonilise sõjapidamise süsteemide ja laskemoona ostmiseks. Komisjoni president Ursula von der Leyen seostas eraldist Ukraina "kõige pakilisemate operatiivsete vajadustega" ning Vene õhurünnakute eskalatsiooniga.
-
EL avas Moldova läbirääkimistel kaks uut klastrit – sama päeval avati kaks ka Ukraina jaoks
Euroopa Liit ja Moldova alustasid 13. oktoobril Luxembourgis toimunud valitsustevahelisel konverentsil läbirääkimisi klastrite „Siseturg" ja „Konkurentsivõime ja kaasav kasv" üle. Sellega on Moldoval nagu Ukrainagi neljas kuuest klastrist avatud. Samal päeval avas EL-i Nõukogu ametlikult kaks uut klastrit ka Ukraina ühinemisläbirääkimistel – selle eelduseks oli Verkhovna Rada haridusseaduse muudatus, millega eemaldati Ungari veto.
-
Bulgaria valib 25. oktoobril presidenti: Yotova ja Gyurov põhikonkurentidena
Bulgarias toimub 25. oktoobril presidendivalimiste esimene voor, kus peamisteks konkurentideks on ajutiselt presidendi kohuseid täitev Iliana Yotova ning endine Ukraina-meelne peaminister Andrey Gyurov. Küsitluste järgi on Yotova selges edus. Valimiste taustal on endine president Rumen Radev nüüd peaminister ning tema uus poliitiline jõud Progressive Bulgaria valitseb parlamendis.
-
Ukraina parlament võttis vastu kinnisvara hindamise seaduse, mis avab tee 4,2 miljardi dollari suurusele EL-i abilaenule
Ukraina Verkhovna Rada võttis 14. oktoobril vastu ulatusliku kinnisvara hindamise seaduse, mis asendab täielikult 2001. aasta seaduse. Uus seadus viib Ukraina hindamisreeglid kooskõlla Euroopa (EVS) ja rahvusvaheliste (IVS) standarditega, loob ühtse hindajate registri ning on üks neljast otsusest, mis on vajalik EL-i makrofinantsabi teise 4,2 miljardi dollari suuruse laenuosa vabastamiseks.
-
Le Pen: kui temast saab president, piirab ta teravalt EL-i eelarvet ja Brüsseli volitusi
Prantsusmaa presidendivalimiste eel juhtivas positsioonis olev Marine Le Pen ütles Financial Timesile antud intervjuus, et kui temast saab president, kavatseb ta järsult vähendada EL-i eelarvet ja Brüsseli volitusi. Ta kordas, et Pariis ei toeta EL-i rahastust Ukrainale, ning lubas lõpetada kahepoolse Prantsusmaa abi Kyivile, välja arvatud piiratud operatiivtoe ja Ukraina sõdurite väljaõppe. Le Pen kinnitas ka oma vastuseisu Ukraina EL-i liikmesusele ja avaldas toetust suure rahukonverentsi korraldamisele sõja diplomaatiliseks lahendamiseks.
-
USA ja Euroopa töötavad välja neljaosalist Ukraina rahuplaani; Trumpi diislileping Moskvaga ärritas Kiievi ja EL-i
9. oktoobril kohtusid Florida golfiklubis Shell Bay kuus tundi USA eriesindajad Steve Witkoff ja Jared Kushner Ukraina delegatsiooni ning Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, EL-i ja NATO esindajatega. Kohtumise ajal survestasid USA saadikud Ukrainale tungivalt, et see lõpetaks rünnakud Vene naftatöötlemistehase vastu, ja teatasid, et Trump sõlmib Venemaaga diislileppe. Trump kuulutas 9. oktoobril välja kokkuleppe 4,8 miljoni tonni Vene diisli tarnimiseks USA ja teiste riikide turgudele. President Zelenskyj nimetas USA ühepoolset otsust Vene sanktsioonid leevendada "ebaõiglaseks ja ebaausaks". Samal ajal töötatakse välja USA-Euroopa neljaosalist rahuplaani, mille komponendid hõlmavad Ukraina ülesehituse rahastamist (Maailmapank ja BlackRock), NATO artikli 5 taolisi julgeolekugarantiisid, Venemaa-Ukraina-EL-i majanduslikku ja energieetilist integratsiooni ning tulejoone külmutamist.
-
Soome kutsus EL-i riike üles keelama turismiviisade väljastamine venelastele; Eesti toetas ettepanekut
Soome välisminister Elina Valtonen kutsus EL-i liikmesriike üles esitama Euroopa Komisjonile ühispöördumist, millega peatataks turismiviisade väljastamine Venemaa kodanikele kuni sõja lõppemiseni Ukrainas. Eesti välisminister Margus Tsahkna teatas 13. oktoobril X-i vahendusel Eesti toetusest Soome algatusele.
-
EL avas Ukrainaga kaks uut läbirääkimisklasterit pärast rahvusvähemuste keeltega seotud seaduse jõustumist
Ukraina president Volodymyr Zelenskõi allkirjastas 12. oktoobril seaduse, mis tagab rahvusvähemuste ja põlisrahvaste lastele õiguse saada haridust emakeeles riigikeele kõrval. Päev hiljem, 13. oktoobril avas Euroopa Liit Luxembourgis neljandal valitsustevahelisel konverentsil ametlikult Ukraina ELi liitumisläbirääkimiste klastrid 2 (siseturg) ja 3 (konkurentsivõime ja kaasav kasv). Ungari ja Rumeenia väljendasid seaduse vastuvõtmise üle heameelt.
-
Bulgaaria ranniku lähistel ründasid droonid kaht kaubalaeva; üks vajus põhja
Ööl vastu 13. oktoobrit ründasid droonid Mustal merel Bulgaaria ranniku lähedal kaht kaubalaeva. Malta lipu all sõitev CHELSEA 3 sai kolmalt droonilt tabamuse ning kõik 15 selle meeskonnaliiget – seitse Ukraina ja kaheksa Aserbaidžaani kodanikku – evakueeriti Varnasse. Teine laev vajus põhja umbes 17 meremiili (umbes 31 km) idas Krapetsist; üks meeskonnaliige päästeti, 11 loetakse kadunuks. Bulgaaria peaminister Rumen Radev teatas Vene suursaadiku kutsest vestlusele ning pöördus ELi ja NATO poole uurimisabi saamiseks.
-
EL-i laienemise volinik Marta Kos nimetas kolm prioriteeti liidu ettevalmistamiseks uuteks liikmeteks
Euroopa Komisjoni laienemise volinik Marta Kos esitas 13. oktoobril enne EL-i üldasjade nõukogu kohtumist Luxembourg'is kolm peamist suunda, kuidas EL peab uute liikmete, sealhulgas Ukraina jaoks valmistuma: kindlamad kaitsemehhanismid demokraatlike normide tagasipöördumise vastu, paindlikum otsustamine ning kandidaatriikide järk-järguline integreerimine juba enne liikmesust. Kos teatas, et kandidaatriigid kaasatakse Euroopa Demokraatliku Resiliilsuse Keskuse töösse enne EL-iga ühinemist, ning käsitles ka üleminekuperioodide vajalikkust Ukraina põllumajanduse integreerimisel ühisturule.
-
EL on maksnud Venemaale fossiilkütuste eest umbes 209 miljardit dollarit, mitte 250 miljardit, nagu Trump väitis
ELi allikas teatas Euroopa Pravdale, et ELi liikmesriigid maksid Venemaale märtsist 2022 juulini 2026 fossiilkütuste eest ligikaudu 197 miljardit eurot (umbes 209 miljardit dollarit). See number ületab USA presidendi Donald Trumpi sotsiaalmeedias esitatud väidet 250 miljardi dollari kohta. Samal ajal teatas Trump 9. oktoobril kokkuleppest Vladimir Putiniga Vene diislikütuse ekspordi lubamiseks, mida Ukraina president Volõmõr Zelenskõi nimetas "ebasõiglaseks ja ebaausaks".
-
Ukraina droonid tabasid kolme Yandexi andmekeskust Venemaal; Zelensky seostas kukkumist Vene päritolu robotite vaibumisega sotsiaalmeedias
Ukraina droonid tabasid 8.–11. oktoobril kolme Yandexi viiest suurimast Venemaa andmekeskusest — Sasovos Rjazani oblastis (8. oktoober), Kalugas (23. lk 9. oktoober) ja Vladimiri oblastis (11. oktoober). Cloudflare Radari andmetel kukkus Yandexi võrgust lähtuv robotiliiklus pärast kolmandat lööki ligi 0,3–0,4%-ni kahe nädala tipust; NetBlocksi hinnangul langes Yandex Cloudi liiklus 30%-ni ja Yandex LLC oma 63%-ni tavalisest tasemest. President Volodymyr Zelensky ütles Varssavi julgeolekufoorumil videosingi kaudu, et pärast Yandexi andmekeskuste tabamist „läks paljudel sotsiaalmeedia platvormidel kergemaks hingata“, sest viha, provokatsioonide ja robotite hulk vähenes; ta pidas kinnituseks, et „Euroopa ei ole probleemi allikas“. Ameerika ajaloolane Timothy Snyder ning Euroopa Parlamendi liige Tomasz Zdechovský oletasid, et Donald Trumpi ja Saksa AfD-d toetavad robotid sõltuvad Vene andmekeskustest. Faktikontrolli analüüsid on selle seose aga vaidlustanud: Cloudflare'i mõiste „robotiliiklus“ hõlmab ka otsinguroboteid ja Yandexi enda automaatpäringud, AfD-tegevuse graafiku päritolu ja metoodika on teadmata ning isegi selle kuupäevad on vastuolulised.
-
Kreml toetaja Trumpi ettepanekut Ukraina uue presidendi valimiseks; Euroopa liidrid avaldasid Zelenskõile toetust
USA president Donald Trump ütles 10. oktoobril, et Ukrainal on aeg saada uus president, kes suudaks Venemaaga kokkuleppele jõuda. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov toetas Trumpi avaldust, väites, et Volodõmõr Zelenskõi ei näita üles poliitilist tahet sõja lõpetamiseks. Zelenskõi pakkus vastuseks välja valimiste korraldamise tingimusel, et Venemaa nõustub 60-päevase relvarahuga. ELi välisasjade kõrge esindaja Kaja Kallas teatas 12. oktoobri ELi välisasjade nõukogu eel, et sõja ajal valimisi läbi viia ei prita, ja kutsus üles suurendama survet Venemaale. Euroopa ja Briti liidrid avaldasid avalikult toetust Zelenskõile.
-
Ukraina parlament võttis vastu rahvusvähemuste haridusseaduse, mida Ungari nõudis
Ukraina Verkhovna Rada võttis 12. oktoobril vastu seaduse nr 16119, mis laiendab Euroopa Liidu ametlike keelte kõnelevate rahvusvähemuste ja põlisrahvaste laste õigust õppida emakeeles riigikeele kõrval. President Volodymyr Zelenski seaduse allkirjastas. Ungari oli selle seaduse vastuvõtmist seadnud oma tingimuseks kahe Euroopa Liiduga liitumise läbirääkimisklastri – „Siseturg" ja „Konkurentsivõime ja kaasav kasv" – avamisele. ELi alaliste esindajate komitee (Coreper) oli 12. oktoobril valmis heaks kiitma ELi läbirääkimispositsioonid nende klastrite avamiseks ning 13. oktoobril Luxembourgis toimuval Ukraina–ELi valitsustevahelisel konverentsil plaanitakse klastrid ametlikult avada.
-
Trump teatas Venemaa-Ukraina "energiahäirerahust", Kreml ei kinnitanud kokkulepet
USA president Donald Trump teatas 11. oktoobril Truth Socialis niinimetatud "energiahäirerahust" Venemaa ja Ukraina vahel, väites, et mõlemad pooled on sellega nõustunud. Valge Maja selgitas hiljem, et algne kokkulepe hõlmaks ainult rünnakute lõpetamist teineteise naftatöötlemistehaste vastu. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles, et teade oli talle uudiseks, ja rõhutas, et Ukraina jaoks on peamine Vene rünnakute lõpetamine elektrijaamade ja elektrivõrgu vastu. Mõni tund pärast Trumpi avaldust tabas Vene rünnak Harkivi soojuselektrijaama TEC-5 ja Kiievi energiarajatisi. Kreml keeldus lepingut kinnitamast ning Prantsusmaa president Macron märkis, et ei näe Vene poolt mingit energiahäirerahu.
-
Sikorski: NATO peab olema valmis otsustavaks vastuseks Vene hübriidrünnakutele
Poola välisminister Radosław Sikorski ütles ajalehele Financial Times Londoni-visiidi ajal, et NATO riigid peavad valmistuma otsustavaks vastuseks võimalike surmaga lõppevate Vene hübriidrünnakute vastu Euroopas. Ta tegi ettepaneku sulgeda Vene konsulaadid, piirata Vene diplomaatide liikumist, nõuda biomeetrilisi passe kõigilt Venemaa kodanikelt ELi sisenedes ning vähendada venelastele väljastatavaid turismiviisumeid. Sikorski märkis, et tapmiste tõenäosus kasvab, kuna Venemaa laiendab Euroopa ühiskondade destabiliseerimiseks suunatud operatsioone.
-
Ukraina rahandusminister teatas parlamendis eelarve likviidsuskriisist
Ukraina rahandusminister Serhi Martšenko teatas 12. oktoobril Verkhovna Radas valitsuse küsimuste tunnil, et riigieelarve üldfondis jäi üheksa kuu jooksul saamata ligi 50 miljardit grivna planeeritud tuludest ning 39 miljardit grivna makseid lükati aasta lõppu. Ta seostas kriisi 29,5 miljardi dollari suuruse partnerluse toetuse saamata jäämisega, mille põhjuseks on rahvusvaheliste reformikohustuste hilinenud täitmine. Pealinna sundmenning
-
EL lõi 115 miljoni euro suuruse AGILE'i programmi kiireks kaitsevaldkonna innovatsiooniks
Euroopa Liit on loonud uue 115 miljoni euro suuruse toetusprogrammi AGILE, et rahastada kiiret innovatsiooni kaitsevaldkonnas. Programm pakub sihtotstarbelist toetust väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning on avatud ka Ukraina ja Euroopa Vabakaubanduspiirkonna riikide ettevõtjatele. Toetuste otsustamise tähtaeg on neli kuud ning tehnoloogiate juurutamise eesmärk relvajõududesse on 1–3 aastat.