Zelenskõi: Ukraina toetab energiarelvarahu, kuid Venemaa jätkab rünnakuid
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles esmaspäeval, 14. oktoobril Varssavi julgeolekufoorumil videolingi kaudu, et Ukraina toetab USA presidendi Donald Trumpi väljapakutud nn energiarelvarahu, kuid rõhutas, et Venemaa peab esmalt lõpetama rünnakud Ukraina energiataristamise vastu. Trump teatas päev varem Truth Socialis, et nn energiarelvarahu Venemaa ja Ukraina vahel on jõustunud. Zelenskõi sõnul tuli see teade talle üllatusena ja Ukrainal polnud enne Trumpi avaldust kokkuleppest midagi teada. Ta teatas ka, et pärast Trumpi postitust ründas Venemaa Harkivi elektrijaama ning suur osa Kiievist jäi vee ja elektrita, mida ta nimetas Vene-poolseks rikkumiseks.
Põhipunktid
- Zelenskõi esines 14. oktoobril Varssavi julgeolekufoorumil videolingi kaudu.
- Zelenskõi ütles, et Venemaa peab lõpetama rünnakud Ukraina elektrijaamade ja elektrivõrkude vastu, kui tahab, et Ukraina lõpetaks kauglöögid Vene rafineerimistehaste ja naftaekspordi vastu.
- Zelenskõi kinnitas, et Ukrainal on ainult üks rafineerimistehas, mis on Venemaa löökide tõttu tõsiselt kahjustatud, ning et Ukraina importib suuri koguseid diislikütust ja muid naftatooteid.
- Trump teatas pühapäeval Truth Socialis niinimetatud "energiarelvarahust" Venemaa ja Ukraina vahel, väites, et mõlemad pooled olid kokku leppinud.
- Zelenskõi sõnul tuli Trumpi teade talle üllatusena ning Ukrainal polnud enne Trumpi avaldust mingit teavet kokkuleppest.
- Zelenskõi teatas, et pärast Trumpi postitust lõi Venemaa Harkivi elektrijaama ning suur osa Kiievist jäi vee ja elektrita.
- Zelenskõi ütles, et Ukraina on valmis allkirjastama USA nõutavad garantiid löögidest hoidumiseks, kuid lisas, et nüüd peab ka Venemaa näitama, et nõustub energiarelvarahuga.
Miks see on oluline
Trumpi väljakuulutatud nn energiarelvarahu proovisu jaoks, kas tegemist on vastastikuse kokkuleppega või ühepoolse USA deklaratsiooniga. Zelenskõi seadis Ukraina valmiduse hoiduda löökidest Vene naftataristu vastu sõltuvusse Venemaa rünnakökest Ukraina elektrivõrkude ja kriitilise taristu vastu. Tema teated jätkuvate Vene rünnakute kohta Harkivi elektrijaamale ja Kiievi infrastruktuurile lükkasid ümber idee kohesest relvarahust. Samal päeval avaldas ELi kõrge esindaja Kaja Kallas toetust relvarahule põhimõtteliselt, kuid märkis, et märke Moskva valmiduseest ei ole.
Mis juhtus
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi esines esmaspäeval, 14. oktoobril Varssavi julgeolekufoorumil videolingi kaudu ning keskendus USA presidendi Donald Trumpi pühapäeval Truth Socialis väljakuulutatud nn energiarelvarahule Venemaa ja Ukraina vahel. Zelenskõi ütles, et Ukraina toetab ideed koheselt ja et Ukraina oli ise seda viimastel kuudel korduvalt välja pakkunud, kuid lisas, et teade oli talle üllatusena ning et tal ei olnud enne Trumpi postitust mingit teavet kokkuleppest. Ta seadis Ukraina valmiduse hoiduda löökidest Vene rafineerimistehaste ja naftaekspordi vastu sõltuvusse Venemaa rünnakökest Ukraina energiasüsteemi ja kriitilise taristu vastu ning lõpetavast ukrainlasete tapmistamisest. Zelenskõi rõhutas, et Ukrainal on ainult üks rafineerimistehas, mis on Venemaa löökide tõttu tõsiselt kahjustatud, et tal ei ole suuri naftavarusid ega ekspordivõimekust ning et ta impordib suurimasid koguseid diislikütust ja muid naftatooteid. Ta märkis, et peamine küsimus Ukraina jaoks on elekter, et Venemaa alustas rünnakuid Ukraina elektrijaamade ja elektrivõrkude vastu aastaid tagasi ning et iga talvega, sealhulgas sel, püüab Venemaa neid rünnakusid intensiivistada. Zelenskõi teatas ka, et pärast Trumpi postitust lõi Venemaa Harkivi elektrijaama ja et suur osa Kiievist oli vee ning elektrita, mida ta iseloomustas Vene-poolse rikkumisena. Ta ütles, et Ukraina on valmis allkirjastama USA nõutavad garantiid löögidest hoidumiseks ning et nüksolmselt peab ka Venemaa näitama, et nõustub energiarelvarahuga.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Kõik allikad on Ukraina väljaanded, mis keskenduvad ühtselt Zelenskõi seisukohale ja tema tingimuslikule toetusele relvarahule. Käsitlus rõhutab Venemaa jätkuvaid rünnakuid Ukraina elektrijaamade, gaasijaamade ja Kiievi vee- ning elektrivarustuse vastu pärast Trumpi teadet, raamistades Venemaad kokkulepet rikkuvaks pooleks. Ukraina allikad toovad esile asümmeetriat Ukraina ühe kahjustatud rafineerimistehase ja imporditud kütuse sõltuvuse ning Venemaa arvukate rafineerimistehaste vahel, rõhutades, et Ukraina löögid Vene naftatööstuse vastu on vastulaused. Käsitlus toob esile Zelenskõi pakkumise allkirjastada USA-poolseid garantiid ning tema kutset konkreetseks Ameerika sammuks, kujutades Ukrainat koostööaldise poolena, kes ootab detaile Washingtonist ja Moskvast.
Kus kajastused lahknevad
Allikad ei nõustu selles, kas energiarelvarahu oli enne Trumpi postitust vastastikuseks kokku lepitud: Zelenskõi ja Financial Timesi allikas ütlesid, et Ukrainal ei olnud kokkuleppest midagi teada ja nimetasid teadet uudiseks, samas kui Trump väitis Truth Socialis, et mõlemad pooled olid nõustunud. Teine lahknevus puudutab relvarahu ulatust: Valge Maja ja Axios ütlesid, et see hõlmab ainult rafineerimistehaseid, kuid Zelenskõi sõnul on Ukraina jaoks peamine küsimus rünnakud elektrijaamade ja elektrivõrkude vastu, mitte rafineerimistehased. Kolmas lahknevus puudutab seda, kas Venemaa peab relvarahust kinni: Zelenskõi viitas Harkovi elektrijaama, Kiievi vee- ja elektrivarustuse ning Ukraina gaasijaamade ja tanklate rünnakutele pärast Trumpi postitust kui Vene-poolsetele rikkumistele, samas kui Trumpi postitus ise eeldas, et mõlemad pooled olid juba nõustunud.
Taust
Trump teatas 11. oktoobril kell 17:16 Kiievi aja järgi Truth Socialis, et nn energiarelvarahu Venemaa ja Ukraina vahel algas "sellest hetkest", väites, et mõlemad pooled olid kokku leppinud. Valge Maja selgitas, et Trumpi mõistes tähendab energiarelvarahu mõlemapoolset löökide lõpetamist teineteise naftatöötlemistehaste vastu, mis on Zelenskõi elektrivõrkude fookusest kitsam. 14. septembril oli Trump varem öelnud, et Ukraina ja Venemaa olid kokku leppinud mitte rünnata teineteise energiataristamist. Zelenskõi sõnul on Ukrainal ainult üks rafineerimistehas, mis on juba Venemaa löökide tõttu tõsiselt kahjustatud, et tal ei ole suuri naftavarusid ega ekspordivõimekust ning et ta impordib suurimasid koguseid diislikütust ja muid naftatooteid, ning ta tänas Poolat ja Norrat energiaga seotunud tarnekute eest. Zelenskõi märkis, et Venemaa alustas rünnakuid Ukraina elektritootmise ja elektrivõrkude vastu mitu aastat tagasi ning on neid iga talvega intensiivistanud, sealhulgas sel talvel, ning et Ukrainas esineb igapäevaseid elektrikatkestusi. Zelenskõi võrdles Vene rafineerimistehaste vastu suunatud Ukraina löökide põhjustatud kahju Venemaale potentsiaalse Hormuzi kriisi tagajärjel tekkiva kahjuga.